Tahad teada pika eluea saladust? See võib tunduda liiga lihtne olemaks tõsi, kuid uuringud näitavad, et õige toit, piisav liikumine ning suitsetamisest loobumine pikendavad sinu eluiga mitmeid aastaid. Oma harjumuste muutmiseks ei olegi kunagi liiga hilja.

Uppsala ülikooli perearst ning professor Tommy Cederholm ütleb, et tervislik elustiil võib lisada elueale 9-10 aastat, kuigi see number võib sõltuvalt inimesest varieeruda. Teatud inimestele võib tervislik eluviis anda juurde viis, teistele 15 eluaastat.

Eluea pikkust mõjutab kõige rohkem suitsetamine, seejärel treening ning lõpuks toitumine. Kui asendad suitsetamise treeningu, siis võid oma eluiga 10-20 aasta võrra kasvatada, sest treening parandab hingamisfunktsioone, tugevdab südant ning sellega koos ka vereringet. Paraneb keha võime end ravida, kiireneb ainevahetus ning toitainete omastamine.

Kui soovid pikendada oma eluiga:

Lõpeta suitsetamine

Suitsetamine mõjutab eluea pikkust kõige rohkem, samas tasub märkida, et mõne uuringu kohaselt on inimene 10-15 aastat pärast lõpparve tegemist sama terve kui isik, kes pole kunagi suitsetanud. Paar aastat peale lõpetamist langeb südame-veresoonkonna haiguste risk sama madalale kui mittesuitsetajal; kopsuvähi risk väheneb iga suitsuvaba aastaga. Nõnda annab organism meile taastumisest märku. Loomulikutl ei ole need näitajad ühesugused 30-aastasel ja 60-aastasel, kes mõlemad suitsuga lõpparve teevad.

Liikuma

Meie organism on loodud töö tegemiseks ning liikumiseks. Meie kehas eksisteeriv suhkur ja rasv on vajalik meie lihastele, ning mida tugevam lihaskond, seda paremini saab see toitainetega hakkama. Lisaks treenime liikudes ka südame- ja hingamislihaseid ning hoiame käigus ainevahetust.

Liikumine neutraliseerib kehalised stressifunktsioonid ning hävitab stressihormooni. Soovitav on liikuda vähemalt 30 minutit päevas, nii et pulss veidi tõuseks; lihastreeningut tuleks teha kolm korda nädalas vähemalt 10 minutit.

Kontoris istudes tuleb regulaarselt iga 30 minuti järel püsti tõusta ning võimaluse korral osa tööst seistes ära teha.

Söö õigesti

Väldi suhkrut ning küllastunud rasvhappeid - need on Lääne inimeste menüü kaks kõige ebatervislikumat komponenti. Puuviljad ja marjad sisaldavad antioksüdante, mis pidurdavad välist vananemist. Taimsed rasvad vähendavad aga vererasvade hulka.

Hoia tervislikku kehakaalu

Noore ning keskealisena on ülekaalul halb mõju. Kuni 65. eluaastani on soovitav hoida KMI-d 20-25 vahel, pärast 70. eluaastat on mõned lisakilod pigem eeliseks ning siis on soovituslik KMI 30.

Maga piisavalt

Uuringud on näidanud, et kuus või vähem unetundi ööpäevas on vähe ning üle 10 tunni jälle liiga palju. Täiskasvanu jaoks on optimaalne uneaeg ööpäevas 6-10 tundi.

Vabane stressist

Stressi juhitakse aju poolt, kuid see mõjutab kogu organismi. Jälgi ennast tähelepanelikult, avasta oma stressitekitaja ning proovi neist harjumustest või tegevustest loobuda. Stress paneb südame kiiremini lööma, mis omakorda on kurnav nii kehale kui südamele. Suureneb vererõhk, mis suurendab veresoonte koormust, ning mida kauem see kestab, seda tugevam on mõju sinu tervisele.

Muuda oma harjumusi

Selleks ei ole kunagi liiga hilja. Positiivsed muutused elustiilist tulevad seda paremini esile, mida kõrgemas vanuses oled. Vananemine on eelkõige reservkapitali kaotamine, kuid ka see protsess pole pöördumatu.

Allikas: http://expressen.se