Foto: Graeme Weatherston / FreeDigitalPhotos.net

Lonks veini, punetavad põsed. Lonks õlut, sügelev nina. Üks naps, punaselaiguline nahk. Järgmisel päeval halb enesetunne. See ei tähenda, et sul on pohmell, tegemist võib olla hoopis allergilise reaktsiooniga, kirjutab expressen.se.

Allergia ja astma käes kannatavad inimesed ei tunne järgmisel päeval mitte ainult pohmelli, neil võivad tekkida ka lisaks allergilised reaktsioonid nagu sügelev nahk, vett jooksev nina ning vett täis silmas. Probleemi põhjuseks ei ole alkohol iseenesest, vaid jookide koostisosad nagu vääveloksiid, pärm ning lisaained, mis põhjustavad probleeme.
Vein sisaldab peamiselt vett, alkoholi, erinevaid happeid (õunahape ja piimhape) ning suhkrut. Mitte ükski neist ei tohiks anda allergilisi reaktsioone. Probleemi võivad aga põhjustada kõrvalained, mis moodustuvad valmistamise käigus. Näiteks sisaldab iga vein väävlit, mis ei lase veinil oksüdeeruda ning tumeneda, kui vein satub kontakti õhu ja hapnikuga. Lisaks tapab väävel baktereid ning käärimisprotsessi on võimalik väävli lisamisel soovitud ajal peatada. Väävel liidab ka aineid, mis muidu võivad põhjustada ebameeldiva lõhna. Veini puhul on väävliks sulfiid, mis tekib käärimise protsessi loomulikult, isegi kui valmistaja midagi täiendavat ei lisa.

Väävli suhtes võivad aga inimesed olla tundlikud, eriti astmaatikud. Piisab 1-10 mg/liitri kohta, et nende hingetoru kokku tõmbub. Kui olete väävli suhtes allergilised, peaks veinist loobuma, kuna piirmäär Euroopa Liidus on punasele veinile 160 mg/liitris.

Valges veinis on sulfiidi rohkem kui punases, et vältida selle pruuniks minemist ning tumenemist. Valge veini puhul on kõrgeim lubatud sulfiidisisaldus 400 mg/liitris. Kuid juba paar mg/liitri kohta võib allergikute jaoks astmahoogu. Lisaks veinile võivad sulfiidi sisaldada ka õlu, siider, puuviljavein jt.

Ka teised lisaained, mis on mõeldud värvi, maitse, aroomi või säilivuse parandamiseks, võivad põhjustada inimeste organismis erinevaid reaktsioone nagu näiteks askorbiinhape, loodus- ja tehislikud värvained, maitse- ja aroomained ja ekstraktid nagu näiteks kakaoekstrakt, pähkliekstrakt ja histamiinid, mis võivad põhjustada peavalu, lööbeid ning langetada vererõhku. Histamiini sisaldavad peamiselt veinid ning mõnele inimesele võib piisata klaasist veinist, et käivituks migreenihoog.

Probleemi võivad tekitada ka jääkained nagu näiteks gluteiin, mida leidub peamistes teraviljatoodetes, eriti õlles ning mõnedes viinasortides. Gluteiini ei sisalda kindlasti vein, portvein, konjak ja rumm.

Nagu näha, sisaldab enamik alkoholijooke lisandeid, kuid nende jaoks, kes pole allergilised, on alkohol ise kõige ohtlikum aine. Terviseks!