Inimesed unistavad suurema osa oma elust. Uuringu järgi mõtleme me sageli hoopis millelegi muule kui sellele, millega me just tegeleme, vähemalt poole oma ärkveloleku ajast. Sama uuring näitab, et unistamine teeb meid õnnetuks.

Teadusajakirjas Science avaldatud uuringu taga olid USA Harvardi Ülikooli teadlased, kelle küsimustele oma tegevuse, mõtlemise ning enesetunde kohta vastas 2250 inimest üle maailma. Tulemus näitas, et me unistame 46,9 protsenti oma ärkveloleku ajast ja seda sõltumata tegevusest -näiteks kas me jalutame, ostleme, vaatame televiisorit või töötame. Me mõtleme minevikust, sellest, mis võiks tulevikus juhtuda või sellest, mida kunagi ei juhtu. Ainuke kord, kui me ei unista, on seksides.

Veelgi üllatavam on see, et unistades tunneme end õnnetuna ning unistamine iseenesest kutsub esile depresiivsust, mitte vastupidi. Kuid miks?

Unistamine on inimeste oskus. Seni ei ole teada, et teised liigid suudaksid lasta mõtetel erinevates suundades ringi rännata. Meil on eriline võime kujutada endale ette alternatiive oma olemasolevale elule, mis on andnud meile eelised võitluseks olemasolu eest. Kuid selle tulemusena rändavad mõtted ka sageli ringi, selle asemel, et keskenduda hetkele, mille eest maksame kõrget emotsionaalset hinda. Unistades tunneme end tegelikult õnnetumuna kui praeguses ajas elades.

Allikas: dn.se