Toidupakenditele märgitud koguse abil on lihtne inimestega manipuleerida, ning kuna nad usuvad, et tarbivad „paljuga“ võrreldes „vähe“, panna neid ka rohkem sööma. Et asi veelgi hullem näiks – inimesed ei ole oma ülesöömisest teadlikud.

Uurimusest nähtub, et väärarusaamad nii mõistmisest kui söömiskäitumisest on halvimad inimestel, keda nende toitumine eriti ei huvita ning kelle peas liigub palju igasuguseid muid „segavaid“ mõtteid. Teadlaste hinnangul viitavad uurimuse tulemused sellele, et toidupakendite etiketipoliitika soodustab riigis ülekaalulisuse epideemia tekkimist. Koos inimeste piha ümbermõõduga on viimaste aastakümnete jooksul USAs dramaatiliselt kasvanud ka toiduportsjonite suurused.

“Inimesed ei saa aru, et nad oleksid rohkem söönud ja sedasi narritavad nad ka oma kõhtu,“ ütles USA Michigani ülikooli turunduse professor, uurimuses osalenud teadlane Aradhna Krishna. Teadlaste hinnangul võib seesugune käitumine viia tahtmatu ületarbimiseni ning lõppeda ülekaalulisusega.

Uurimuse tulemused põhinevad viiel eksperimendil, millest neli viidi läbi laboritingimustes ning üks päris elus. Viimases manipuleerisid teadlased salaja suupistetega 76 juhtivtöötajale korraldatud kohtumisel. Nad asetasid erinevatesse kohtadesse üle puhkeruumi küpsisetaldrikuid 15 küpsisega (üks küpsis kaalus 80 grammi). Kuigi taldrikud olid identsed, panid teadlased mõnele lauale sildi kirjaga „keskmine“ ning mõnele kirjaga „suur“. Inimesed, kes arvasid end tarbivat keskmise suurusega küpsiseid, sõid keskmiselt 12,02 grammi rohkem küpsiseid kui need, kes arvasid end söövat suuri küpsiseid. Ometi väitsid „keskmiste“ küpsiste sööjad hiljem, et nad sõid vähem kui „suurte“ küpsiste sööjad. Teadlased jõudsid samasuguste tulemusteni ka laborikatsetega, kus osalejatel paluti alustuseks hinnata pakendite suurust ning hiljem süüa pakitäis soolapulki, pähkleid ja küpsiseid.

Kui uurimuse subjektidele anti ülesanne söögipausi ajal, oli hinnangute andmine häiritud. Näiteks arvasid osalejad, et kausis, millel oli silt „väike“, ning kus tegelikult oli kümme küpsist, oli ainult kaheksa küpsist. Kuid kui osalejatele anti ülesanne lõunasöögi ajal, arvasid nad, et samas kausis oli ainult seitse küpsist. Selline situatsioon sarnaneb igapäeva eluga, kus inimesed püüavad teha mitmeid tegevusi samaaegselt. „Päris elus suudavad inimesed veelgi vähem täpseid koguseid hinnata ning enamasti usuvad nad seda, mis sildil kirjas,“ ütles Krishna.

Milline toime võiks aga olla veelgi ebaselgematel suurust märkivatel siltidel, nagu näiteks Starbucksi „Venti“ (kohvitopsi suuruse kohta) või Cold Stone Creamery „Like it“ (e.k. see sulle meeldib, jäätisetopsi või -torbiku suuruse kohta)? Kuniks teadlased otseselt seda küsimust veel uurinud ei ole, spekuleerivad nad, et ebaselgus võib olukorra veelgi halvemaks muuta. “Sel moel on isegi suurem võimalus süütule aplusele järele anda, sest iseennast on võimalik veenda milles tahes. Kui Te võtate „Venti“, võite end veenda, et see ei ole tegelikult üldse suur, kuna sel sõnal ei ole Teie jaoks mingit tähendust.“ Krishna hinnagul võiks olukorra leevendamiseks määratleda, kui suur on normaalne portsjon täiskasvanu jaoks. Sealt edasi tuleks standardiseerida ühikud „väike“, „keskmine“ ja „suur“ kõigis kauplustes ning restoranikettides.

Allikas: www.myhealthnewsdaily.com