Hiljuti läbi viidud uuringu andmetel võib lastel, kes ei saa kolme esimese eluaasta jooksul piisavalt toitainerikast toitu, esineda oma paremini toidetud eakaaslastega võrreldes mahajäämust vaimses arengus. Kaheksa-aastased lapsed, kelle toidulaud sisaldas kuni kolmanda eluaastani vähe rasvu, suhkruid ja töödeldud toitu, said intelligentsustestides keskmiselt 1-2 punkti võrra paremaid tulemusi kui sama vanad lapsed, kes hakkasid saama tervislikku toitu pärast kolmandat eluaastat.

„Lapsi peaks juba maast madalast harjutama tervisliku toiduga ning võimalikult kaua tuleks vältida kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega toitusid,“ kõneles uurimust läbi viinud teadlane, Suurbritannia Bristoli ülikooli ühiskondliku meditsiini teaduskonna teadur Kate Northstone. „Me teame, et see on oluline füüsilise kasvu ja arengu seisukohalt, kuid see võib olla oluline ka vaimse võimekuse seisukohalt.“ „Käesolev uurimus näitab, et lisaks imetamisele võib väikelapse menüü oluliselt - ja muuseas, olulisemalt kui hilisema ea menüü - optimeerida lapse kognitiivset arengut,“ kõneles Northstone.

Arvestades uuringu tulemuste esialgsust ning suhteliselt väikest mõju, kutsus Northstone nende tõlgendamisel üles ettevaatlikkusele. Nii nagu paljudes väikelaste toitumist ja pikaajalisemaid tulemusi käsitlevates uurimustes, vihjatakse ka siin suhtele, kuid mitte otseselt põhjustele ja tagajärgedele.  

Uurimuse tulemused näitasid, et teatavatesse alagruppidesse kuuluvad lapsed võivad täisväärtuslikumast toidust kasu saada, ning nende laste tuvastamine võimaldab nende menüüsse juba varakult vajalikke toitaineid lisada. Enamik inimesi on seisukohal, et tervislik toit on igal juhul kasulik, seega on üsna vähe tõenäoline, et vanemad viiksid oma laste menüüsse sisse muudatusi pelgalt intelligentsustestis saadava 1-2 punkti võrra parema tulemuse nimel.

Teadlased jälgisid veidi vähem kui nelja tuhandet kaheksa-aastast last, kelle menüüsid oli kogu nende kasvuperioodi vältel põhjalikult vaadeldud.

On ebaselge, millised menüü koostisosad laste intelligentsusele mõju avaldasid. Võimalik, et suuremas koguses Omega-3 rasvhappeid ja rauda aitasid laste arenevatel ajudel kasvada.Vaatamata sellele, et teadlased ei ole suutnud määratleda konkreetset kasu vaimsele arengule, on nad seda meelt, et lapsevanemad võiksid mõningal määral nende uurimistöö tulemustest juhinduda.

Kuigi toitumise mõju intelligentsusele oli suhteliselt väike, lisab see uurimus tõendeid varasematele väidetele sellest, et tuleks vältida töödeldud ning eelistada toitaineterikast ja tervislikku toitu.  Lapsevanemad peaksid püüdma vähendada laste menüüs kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega ning töödeldud toitude osakaalu, eelistades neile toitaineterikkaid toite nagu puu- ja aedviljad.

Allikas: http://www.livescience.com