Meie terviseteadlikkus kasvab ühes tervislike toodete valiku laienemisega kauplustes, kuid kas õige valiku tegemine poes on ikka nii lihtne? Uute toodete ostmisel on kõige targem hoolega koostisainete nimekirja lugeda ning võrrelda omavahel sarnaseid tooteid, et saaksid teha võimalikest kõige tervislikuma valiku.

Koostisainete nimekirjas lisatakse koostisained kahanevas järjekorras ehk see aine, mida tootes on kõige rohkem, seisab kõige esimesel real. Kui näed nimekirja teisel kohal näiteks suhkrut, siis võid kindel olla, et tegu pole kõige tervislikuma valikuga.

Suhkur ei sisalda ühtegi kasulikku ainet – üksnes kaloreid, mis ei täida isegi kõhtu. Paljud inimesed ei suuda suhkrutoodete ahvatlusele aga vastu panna, tarbides rohkelt magusat, mistõttu väheneb tervislike ainete omastamine ning pikemas perspektiivis päädib selline teguviis hunniku lisakilodega.

Kui toote pakendil on kirjas, et see ei sisalda suhkrut, võib tegemist olla väikese pettusega, sest puuviljast tehtud tooted sisaldavad alati suhkrut, sest seda on looduslikult juba puuviljas endas. Lisaks võib toode sellistel puhkudel olla magustatud hoopis mõne muu magusainega.

„Peidetud suhkrut“ ei leidu mitte ainult magusates toodetes, nagu moos, mahl ja kreemid, vaid ka toodetes, mida esmapilgul suhkruga ei oskakski seostada, nagu ketšup, hapukurk või tšillikaste. Loe hoolikalt pakendit, kuid liiga paranoiliseks ei maksa ka muutuda, sest näiteks ketšupit üldiselt suures koguses ei tarbita.

Ka märge „30 protsenti vähem suhkrut“ võib tegelikult olla eksitav. Kui tootes on muidu 100 grammi kohta 6 grammi suhkrut, siis 30 protsenti vähem võrdub nelja grammiga, mis polegi nii märkimisväärne number.

Tervislik rasv ei ole kahjulik, kuid sisaldab grammi kohta lihtsalt rohkem kaloreid. Gramm rasva annab 9 kalorit, sama kogus valku või süsivesikut aga vaid neli. Seepärast tasub pähkleid, avokaadot ja rasvast kala süües arvestada, et need sisaldavad küll kasulikke rasvhappeid, kuid ühtlasi ka rohkem kaloreid. Sõltumata sellest, kas üleliigsed kalorid tulevad suhkrust või kasulikust rasvast, lõpptulemus on alati sama – ülekaalulisus.

Maitse- ja säilitusained otseselt kehakaalu ei mõjuta, küll aga avaldavad mõju meie tervisele. Seepärast on kasulikum eelistada tooteid, kus igasuguste tehislike ainete osakaal on minimaalne. Looduslikud tooted on kehale kasulikumad, andes vajalikku energiat ning sisaldades minimaalselt tehislikult töödeldud aineid. Üldiselt võib öelda, et mida vähem koostisaineid, seda puhtam on toiduaine.

Kalorisisaldus annab küll aimu toidu kasulikkusest, kuid see ei näita kõike. Avokaado, lõhe, pähklid jt rasvased toiduained on heaks näiteks kasulikest, kuid kõrge energiasisaldusega toiduainetest. Nende kasulikkus on tingitud tõsiasjast, et nad sisaldavad lisaks tervislikule rasvale kiudaineid, vitamiine ja mineraale.

Vähem tervislik on aga kõrge kalorisisalduse ja suhkru, soola ning lisaainete kombinatsioon. Täis- ja poolfabrikaat tooted annavad palju energiat, vähe kasulikke toitaineid ning ei täida hästi kõhtu. Mõtle ka sellele, et energiasisaldus antakse tavaliselt 100 grammi kohta. Kui palju sa toodet aga tegelikult sööd ja kui palju kaloreid sellest saad?

Pea meeles, et kasulik ei tähenda alati madalat energiasisaldust, „ilma lisatud suhkruta“ ei tähenda, nagu tootes üldse suhkrut poleks, ning mida vähem tehisaineid, seda naturaalsem on toit.

Allikas: http://Aftonbladet.se