Teadlane Pleunie Hogenkamp on koos oma kolleegidega Uppsala ülikooli neuroteaduse instituudist avastanud, et toidukoguste määramisel saavad määravaks inimese teadvus ning organismi reaktsioon. Etiketilt loetud toitainetesisaldus võib otseselt mõjutada toote tarbimist.

 

Teadlased pakkusid naissoost katsealustele neljal korral magustatud jogurteid, mis sisaldasid erinevas koguses kaloreid. Kahel korral olid pakendid varustatud täpse kalorite arvuga, kahel korral oli pakenditele trükitud aga valeandmed.

 

Enne jogurti pakkumist mõõdeti katsealuste näljatunnet ning hormoonide taset, eriti näljatunnet mõjutava hormooni greliin taset.

 

Kui toidupakendil oli märgitud kõrge kalorisisaldus, ei mõjutanud see katsealuste näljatunnet ega avaldanud mõju hormoonidele. Samal ajal täheldasid teadlased, et pakendil olev info mõjutas katsealuste toidukoguste suurust. Need, kes enda arvates olid söönud kõrge kalorisisaldusega jogurtit, ei soovinud pool tundi hiljem võtta vastu pakutud leiba, viinamarju ja muffineid.

 

Teadlane Pleunie Hogenkamp leiab, et pakendite lugemine aitab meil kontrollida toidukoguste suurust, sest inimene arvestab umbes omastatud kalorite hulka, mille alusel piiratakse toitumist. Inimene reguleerib oma toitumist kognitiivse ja füsioloogilise info alusel. Kui tegelik kaloritarbimine oli piisav, et tekitada täiskõhutunnet, ei omanud kognitiivsed faktorid nagu kalorite hulk pakendil mingit tähtsust. Kui uuringus osalenud inimestel oli aga keskmine näljatunne, mõjutads kaloriinformatsioon toidukogust.

 

Allikas: http://sund.nu