Mitte asjata ei süüdistata restorane ja neis pakutavaid kaloririkkaid superportsjone nn rasvumisepideemia ülemaailmses levikus. Inimesed võtavad kiiremini kaalus juurde, kui nad söövad palju ja kiirustades. Mõistagi ei söö nad kodus sama kiiresti ning sama suurtes kogustes.

Miks me sööme üle oma vajaduste?

Tihti mõeldakse, et need 200-300 lisakalorit nädalas ei tee kellelegi liiga, kuid sellisel juhul ollakse valel teel. Liites need kalorid kokku, korrutades tulemuse vähese liikumisega ja lisades juurde veel televiisori ees veedetud aja, võrdub see aastas mitme lisasentimeetriga vöökohal.

Kuidas saaksime seda olukorda muuta? Kindlasti oleks võimalik restorani- ja kohvikukülastustest loobuda, kuid enamik meist ei suudaks seda meeldivat ajaviidet millegagi asendada. Perekogunemised, töölõunad, romantilised kohtamised – kõik need eeldavad väljas söömist.

Teadliku söömise strateegia

Kõike ülaltoodut arvesse võttes soovitas USA Texase ülikooli professor ja toitumisspetsialist Gail Timmerman oma toitumisstrateegiat neile, kes restoranikülastusteta hakkama ei saa. Tema strateegiat nimetatakse „teadlikuks söömiseks“, mille kohaselt peaksime sööma aeglaselt ning vahepeal oma tajumeelele vaba voli andma. Keskenduda tuleks sellele, mida sööme, millistes tingimustes sööme ning nälja- ja küllastustundele. Strateegia tõhusust on katsetega tõendatud.

Teadliku söömise uurimus

Eksperimenti kaasati 35 keskealist naist, kes käisid restoranides vähemalt kolm korda nädalas. Naiste kehakaal oli erinev, ulatudes normaalkaalust kuni rasvumisjuhtudeni. 30% osalenud naistest pidas muuhulgas samal ajal dieeti ning 23% osalenutest soovis oma kehakaalu säilitada. Juhusliku valiku teel jagati naised kahte gruppi, millest üks grupp määrati osalema kuuenädalases "teadliku söömise" programmis ja teine jätkas vanaviisi.

Kuidas valida restoranides tervislikumaid toite?

Programmi olemus oli järgmine: igal nädalal selgitati naistele kahe tunni jooksul, kuidas ülesöömisest hoiduda, ning õpetati erinevates olukordades tegema tervislikke valikuid. Näiteks soovitati Hiina restoranides pöörata tähelepanu aurutatud riisile ning Mehhiko omades tavapärase praetud toidu asemel mustadele ubadele. Lisaks soovitati naistele iganädalastel sessioonidel keskenduda juustu ja kuivküpsiste kugistamise ajal näljatundele ning šokolaadisöömise kestel täiskõhutundele.

Uurimuse tulemus: kaalulangus

Naistel lubati väljas söömise või toidu koju tellimisega jätkata, ent eksperimendi käigus kaotasid nad keskmiselt 0,8 kg, sealjuures tarbiti tavapärasest 300 kalorit vähem. Restoranitoidust saadud kalorikogus moodustas päevasest koguhulgast vaid 124 kalorit.

Teadlikkus – mida see tähendab?

On aeg selgitada, et teadliku toitumise strateegia ilmus teise, meditatsiooni praktikas populaarsust võitva „liikumise“ – teadlikkus – kaudu. Viimane õpetab kontsentratsiooni, s.t teadlikkust oma kehast ja vaimust. Tegemist on viimasel ajal psühholoogia vallas tuntust kogunud budistliku traditsiooniga. Praegu aitab see ekspertidel edukalt leevendada stressi ja valu, ravida depressiooni ja ärevust.

Söömise ajal keskendu ainult söömisele

Teadlikkus teeb lõpu kiirsöömisele, s.o suundumusele, mis on paljude ülesöömisega maadlevate inimeste tüüpiliseks probleemiks. Samuti aitab see kõrvaldada tähelepanu hajutavaid tegureid: teler, arvuti, raamatud, vidinate vahendusel info tarbimine – teisisõnu kõike seda, mis häirib keskendumist toidule ja ainult toidule.

Naudi einet

Toidunautimise kunst on protsess, mida kaaasaegne tsivilisatsioon endale lubada ei saa. Me kiirustame, et saada kõikide naudingute osaliseks siin ja praegu, jäädes samas ilma ühest elu olulisest komponendist – rahust ja harmooniast iseendaga.

Allikas: http://geniusbeauty.com