Foto: Maggie Smith / FreeDigitalPhotos.net

Pähklid on kasulikud südamele, närvidele ning immunsussüsteemile, kuid läänemaailmas suurenenud pähklitarbimine, mis on muutunud trendiks, on suurendanud ka pähkliallergiate hulka, sest toitudes kasutatakse lisandiks või baasaineks pähkleid üha enam. Kõik inimesed ei saa aga pähkleid süüa ning toiduaineallergiast põhjustatud surmajuhtumite puhul on pähkliallergia järjekorras teine.

Pähklite vastu tekkiv tugev reaktsioon tuleneb sellest, et immuunsussüsteem toodab antikehasid teatud valkude vastu, mida pähklites leidub. Allergilise reaktsiooni korral mõjutatakse hingamisteid, magu ja nahka. Kõige tõsisemat seisundit kutsutakse anafülaksiaks, mida tuntakse ka allergilise šoki nime all. Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga.
Hetkel töötavad teadlased valgu allergiliste omaduste blokeerimisega, et toiduainetööstus saaks toota allergiakindlaid tooteid.

Probleemile on lähenetud ka immuunsusteraapia näol. Ravi, mis toimus Addenbrooke’s Hospitalis Cambridge’is tähendas seda, et pähkliallergia käes kannatavad lapsed said iga päev maapähklijahu, alates 5 mg kogustest ning kuue kuu jooksul suurendati vähehaaval jahu kogust. Nii õppisid kehad taluma vähemalt 800 mg, mis vastab umbes 5 tervele maapähklile. Ravi eesmärk oli aidata inimesi, kes maapähkliallergia tõttu kardavad süüa, sest iga kord, kui toit peaks sisaldama veidigi maapähklit, on neil oht surra. Ravi võimaldab neilt selle hirmu aga võtta ning tarbida edaspidi tooteid, mis neile meeldivad.

Pähkliallergia on väga levinud, näiteks Inglismaal kannatab selle all 1 inimene 50st ning kui teiste toiduallergiate puhul, mida lapsed põevad, on tõenäosus, et see kasvades kaob, siis pähkliallergia kadumine on vähetõenäoline. Nende inimeste jaoks tähendab vähemgi allergeeni tarbimine aga eluohtlikku anafülaktilist šokki. Ravi läbinud lapsed, kelle keha õpetati vähehaaval maapähklitega, peavad sööma nüüd iga päev vähemalt 5 maapähklit, et säilitada keha tolerantsust.

Allikas: expressen.se