Foto: www.fotoakuten.se

Paljud erinevad uuringud on näidanud, et mida suuremat pakendit või portsjonisuurust meile pakutakse, seda rohkem me sööme. Kinokülastajate hulgas viidi läbi uuring, kus klientidele jagati pakendeid vana popkorniga erinevates suurustes. Kuigi enamik leidis, et popkorn oli vana ning ebameeldiva maitsega, sõid suure pakendi saanud inimesed siiski rohkem popkorni kui väikese pakendi saanud inimesed.

Üks peamine selgitus prantslaste ning ameeriklaste kaalu vahes on restoranides serveeritavate portsjonite suurus, mis USAs on palju suurem kui Prantsusmaal. Lisaks on toiduainepakendid ning maiustused kauplustes USAs suuremates pakendites kui Euroopas.

Teised eksperimendid näitavad, et mida suuremat taldrikut söömisel kasutame, seda suurema portsjoni endale tavaliselt tõstame.

Meie ajud võivad siiski olla ebausaldusväärsed. Viimasel ajal on levinud tootjate hulgas väikeste pakendite tootmine, müües näiteks väikeses koguses kompvekke ja kartulikrõpse. Selle eesmärk on, et inimesed lubaksid endale vahel midagi head, ilma et neid ohustaks kaalutõus.

USAs läbi viidud uuringud näitavad siiski, et paljud petavad end väikeste pakenditega ning tarbivad tegelikult rohkem, kui pakendid on väikesed. Sama juhtus light-toodete turule tulles, mil inimesed tarbisid suuremas koguses toitu, sest arvasid, et võivad seda nüüd endale lubada, ilma et kehakaal sellest tõuseks.

Sõltumata sellest, kas soovime kaalust alla võtta või kaalu hoida, on meie kõige tähtsam relv meie aju. On oluline teada saada, kui palju energiat meie keha vajab ning kui palju sellest me igapäevaselt toiduga tegelikult omastame.

Allikas: www.nyttigt.eu