Viimasel ajal on palju räägitud E-ainetest, mida meie toidud sisaldavad, kuid Rootsis on jutuks tulnud ka maitsetute ja ebaküpsete puu- ja aedviljade müük, mida kõigest hoolimata reklaamitakse välja parima kvaliteediga tootena, kirjutab aftonbladet.se.

Kui kaupluses on märgitud puu- ja juurviljade juurde I sort, eeldame, et need on parema kvaliteediga ning arvatavasti ka tervislikumad kui teised pakutavad puuviljadid. Tegelikult petetakse meid korralikult. Kaupluses ringi vaadates selgub, et enamik puu- ja juurviljadest kannavad silti I sort, s.h ka talvised tomatid, millel puudub igasugune maitse. Seega on õigustatud küsimus - mida sordimärgistus üldse tähistab?

Sordimärgistus, mis lihtsustab rahvusvahelist kaubandust, ei ütle midagi maitse või vitamiinisisalduse kohta, vaid aedvilja välimuse kohta. Välimus on paraku ainus, mida kliendid samas saavad kaupluses ka ise hinnata. Kuidas on aga võimalik I sordi all müüa peaaegu tooreid virsikuid või maitsetuid tomateid?

Meil soovitatakse küll süüa 5 peotäit puu- ja juurvilju päevas, et saada vajalikus koguses toitaineid, mida keha vajab, kuid maitse ja täiuslik välimus ei ole omavahel seotud ning letil asetsevate puuviljade toitainetesisalduse kohta ei tea me tegelikult midagi.

II sordi alla kuuluvatel viljadel ei ole tegelikult viga muud, kui et nende välimus ei pruugi ideaalile vastata: kurk on veidi kõver või tomat lapergune. Keskendumine välimusele tähendab raiskamist, sest kehvema sordi tooted, mida nii hästi müüa ei õnnestu, visatakse sageli minema. Nende täiuslikkuse eest peame rohkem maksma, saamata samas garantiid, et need ka maitsvad on, kandes samas ka teiste, normile mitte vastavate toodete kulu.

Seepärast oleks aeg tuua müügile ka need puu- ja juurviljad, mille välimus nii esmaklassiline pole ning võimaldada tarbijatel toodet enne ka maitsta.