Juua piima või mitte - selles on küsimus. Kunagi varem ei ole sel teemal ringlenud nii palju erinevaid arvamusi. Räägitakse uuringutest, mis on näidanud, et piima liigne tarbimine tekitab meestel eesnäärmevähki, kuid hapendatud piim võib kaitsta rinnavähi eest. Teised uuringud on näidanud, et piim vähendab 2. tüübi diabeedi riski ning piimas leiduv rasv kaitseb infarkti eest.

Kui teise maailmasõja ajal peeti piima ehk piimarasva üheks kõige tervislikumaks toiduks ning diabeetikud said seepärast eraldi osta võid, siis 90ndatel hakati rääkima küllastunud rasvhapete kahjulikkusest ning müügile tulid madala rasvasisaldusega piimatooted. Praegu  eelistavad inimesed taas normaalse rasvasisaldusega tooteid ning üha enam leidub tootjaid, kes annavad teada, et nad lõpetavad madala rasvasisaldusega piimatoodete valmistamise.

Kuna piimatooteid tarbivad enamik meist igapäevaselt, on see teema ka väga tundlik. Londoni olümpia ajal turustati piima kui parimat spordijooki, kuid tegelikult tuleks ka piima tarbimisega osata piiri pidada.

Rootsi professor Mai-Lis Hellénius leiab, et piim on hea valkude, rasvas lahustuvate vitamiinide ja kaltsumi allikas. Kui aga tarbida palju piima või süüa väga kooreseid kastmeid või määrida võileivale paksult võid, siis  võib päeva jooksul keha saada liiga palju küllastunud rasva ja transrasvu. Seepärast tasub ka piimatoodete tarbimisega piiri pidada.

Allikas: http://dn.se