Piim on kaua aega olnud eestlaste söögilaual aukohal, kuid nüüd on järsku kahjulikuks muutunud ning selle asemele pakutakse alternatiive. Jook, mis kuulus iseenesest mõistetavalt pannkookide või lõunasöögi kõrvale, jook, mis koos meega leevendas kurguvalu ja lisaks sellele  väideti sisaldavat organismile kasulikke aineid ja muutvat ka luud tugevaks. Kas piim on meile kasulik või kahjulik?

Praegu hakkab aga ka Eestis laktoositalumatus muutuma moesõnaks. Kauplustesse on järgemööda ilmunud taimsetel toorainetel põhinevaid piimataolisi jooke – mandlipiim, kaerapiim, sojapiim jne.

Kui varem leiti, et kõige kasulikum on just piimarasv, siis rasvahirmu saabumisega keskenduti teistele toitainetele. Piimas on külluslikult vitamiine, mineraale ja aminohappeid. Lisaks muidugi suur kogus piimasuhkrut ehk laktoosi.  Seni kuni sinu organism on võimeline seda lagundama, on ka see kasulik energiaallikas.

On andmeid, et suures koguses piima tarbimine võib põhjustada munasarja- ja eesnäärmevähki ning naistel ka südame- ja veresoonkonna haigusi.

Igapäevaelus on piima puhul kõige sagedasem probleemitekitaja aga laktoos, mis põhjustab just kõhuvaevusi. Bioloogiliselt on ligi 70 protsendi maailma inimeste organismid lapsepõlves või varases puberteedieas lõpetanud ensüümi laktaasi, ehk aine, mis suudab lagundada laktoosi, tootmise. Põhja-Euroopas on aga meie geenid jätkanud selle ensüümi tootmist ning seepärast saab suur osa meist lehmapiima juua ka täiskasvanuna.

Laktoositalumatuse poolt põhjustatud gaasid kõhus võib ju ära kannatada, kui saaksime  tugevad luud. Kuid kas see on ikka teaduslikult tõestatud, et tugevad luud saab tõesti piima juues? Sageli ei mõjuta tervist ainult üks toiduaine. Kui 70% maailma rahvastikust piima ei talu ja seda seepärast ei tarbi, kuidas neil siis luud tugevad on?

Luukoe tugevust mõjutavad ka paljud teised faktorid, nagu geneetika, liikumis- ja eluviis, D-vitamiini hulk organismis. Näiteks Indias, kus piimast saadav kaltsiumi hulk on tunduvalt väiksem, on inimeste luutihedusega kõik korras.

Harvardi ülikooli teadlased on uurinud piimatoodete koguse vajalikkust, mida me tarbime ning on selgunud, et tegelikult ei vaja me piimatooteid kuigivõrd. Poolest liitrist päevas piisab ning selle sisse on arvestatud ka juustu, jogurti ja keefiri kogused.

Kui otsustad vähendada piimatoodete hulka oma toidus ning asendada selle soja- või kaerapiimaga, siis suurim erinevus on kaltsiumis. Kaltsiumit on võimalik aga saada tumerohelisest lehtsalatist, ubadest, pähklitest ja seemnetest. Seevastu on aga piimas umbes 20 aminohapet, millest umbes poolt ei suuda meie keha ise toota ja need peab keha omandama toidust.

Mida rohkem tasakaalustatud valku tarbime, seda parem kehale. Piim on hästi tasakaalustatud, kuid ka liha- ja munavalk on väga tervislik. Taimsetest allikatest sobivad sel otstarbel herned ning kaunviljad.

Parim viis on tavaliselt tarbida kõike „parajas koguses“. Ka piim on tegelikult kasulik toiduaine, kuid riskihaigusi silmas pidades ei ole tervislik sellega liialdada. Kui arvestad tarbitud piimatoodete hulka hommikuse jogurti, juustuviilu, kohupiimaampsu ja lõunase klaasi piima, võid märgata, et seda on liiga palju.

Piim ei ole tegelikult eluliselt nii oluline, eriti kui sööd muidu mitmekülgselt ja tervislikult, omastades kõik kehale vajalikud vitamiinid ja mineraalid ka muust toidust.

Allergia või talumatus, mis on vahe?

Laktoositalumatus ei ole haigus, vaid tavaline olukord paljude maailma inimeste jaoks, sest 70% maailma inimeste organism ei tooda laktaasi, ensüümi, mis suudab lagundada piimavalku. See tähendab, et ebameeldiv reaktsioon ei tule mitte immuunsüsteemist ning see ei ole tervisele ohtlik. Lihtsalt piima tarvitamisel võib neil seedimisega tekkida probleeme.

Piimaallergia on aga hoopis teine asi. Sellisel juhul on inimene allergiline mingi piimavalgu vastu ning tal võib tekkida ekseem, hingamisraskused, soolepõletik. Sellisel juhul ei või süüa ka laktoosivaba toodet, sest seal on piimavalk endiselt alles.

http://www.aftonbladet.se/