Keskkond, mis meid ümbritseb, on täis päästikuid, mis panevad meid sööma isegi juhul, kui me pole näljased. Nende päästikute äratundmine ja neile adekvaatselt reageerimine on võti, mis aitab toime tulla ahvatlustest pungil keskkonnaga.

Mis on  päästik?

Mõtle korraks selle sõna peale. Käitumuslikust aspektist vaadatuna on päästik miski, mis stimuleerib reaktsiooni või mitut reaktsiooni. Nii sarnaneb see mehaanilisele päästikule, mis samuti käivitab sündmuste jada.

Mehaanika terminites mõtlemine on kasulik, sest nii elimineerid võrrandist korraks emotsioonid. Lisaks sellele tuleb ilmsiks, et päästik ei saa aktiveeruda iseenesest. Nii ei tekita ülesöömist mitte ahvatlused meie ümber, vaid meie, kes me neile ahvatlustele reageerime.

Kuidas toime tulla?

Mõne toitumispäästikuga kokku puutudes ei tohi automaatselt sööma asuda, vaid tuleks toidule mõtestatult läheneda.

Keskendu – enne sööma asumist peatu hetkeks ja küsi endalt: „Kas ma olen näljane?“ Nii tekitad sa uue päästiku iseenese jaoks: söögiisu tekitab soovi peatuda ja kõhuga aru pidada. See tekitab omakorda pausi stiimuli ja reaktsiooni vahel. Nüüd sa mitte ei reageeri, vaid vastad.

Avasta – kui sa pole näljane, muutu uudishimulikuks. Küsi endalt, miks ma tahan hetkel süüa, kuigi ma pole näljane? Milline oli päästik?

Aktsepteeri – ära kritiseeri ennast, sest sa ei kritiseeriks ju masinat. Selle asemel võta seda huvitava avastusena.

Loo strateegia – Vali, kuidas sa vastad: „Ma võin süüa, kui ma tahan, aga hetkel ei soovi ma seda konkreetset sündmuste jada käivitada. Mida ma saaksin veel teha, kuni ma tõesti näljaseks muutun?“

Võta midagi ette – iga kord, kui sa päästikule ei reageeri, lõdveneb side. Nagu oleksid juhtmed roostetanud ja puruneksid lõpuks. Samas võid sa luua mõne uue seose, kui sa järjepidevalt selle poole püüdled. Praktika käigus on sul võimalik uued reaktsioonid ajju kodeerida.