Foto: graur razvan ionut / FreeDigitalPhotos.net

Miks meeldivad meestele verised lihatükid ning naistele salat? Kas see on vaid stereotüüp või on toitumine tõesti sooga seotud? Võrdõiguslikkus on küll tore, kuid võib olla tõesti peaksime sööma vastavalt oma soole? Igatahes teadlane Karin Hvoslef avastas oma uuringut läbi viies, et naistel ja meestel on toitumises erinevad vajadused ning mehed vajavad tõesti rohkem liha kui naised.

Norralanna Karin Hvoslef on viimase 15 aasta jooksul töötanud mõlemale soole suunatud treeninguga seotud toitumisega ning andis paar aastat tagasi kodumaal Norras välja ka raamatu „Toit naisele“, mis muutus väga populaarseks. Hvoslefi arvates on naised nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt väga erinevad. Naisi juhivad hormoonid ning nende kehad salvestavas rasva meeste kehadest täiesti erinevalt. Seepärast peaks arvestama sooliste eripäradega, mitte tegema naistest ja meestest kesksoolisi olendeid. Inimene bioloogiline areng on kultuurilisest arengust maha jäänud, toitumise osas oleme oma arengus veel vanas küttija-korilase ajas.

Hvoslef leiab, et kõige parem on tarbida toitu, mida pole töödeldud, siis on veresuhkur kõige stabiilsem. Naiste puhul on oluline tarbida seratoniinirikast toitu, mida mehed samas koguses üldse ei vaja. Sama kehtib ka rasva kohta. Mehed ei salvesta oma kehades rasva nii nagu naised, seepärast vajavad nad söögikordades ka palju liha. Neile sobib paremini punane liha, küllastatud rasvhapped ja ka kiirtoit. Ehk ürgmees ja ürgnaine aitavad meil paremini mõista meie keha vajadusi. Mehed olid jahimehed, kes küttisid või püüdsid kala. Et nad suudaksid suure saagi koju vedada, vajasid nad ka jõudu ja tugevaid lihaseid, mida oli võimalik saada valku süües, mida leidub lihas.

Naised, kes valvasid eluaset, toitusid aga korjatud toidust, mida nad ootamise ajal tarbisid. Nad närisid magusaid puuvilju, keetsid taimeteed või krabistasid rasvarikkaid pähkleid. Rasvast ja magusat toitu oli lisaks rahustavale mõjule ka kehal võimalik tagavaraks säilitada, kui toiduga olid kehvemad ajad. Naiste magusavajadus on pärit juba sellest ajast, kuid tänapäeval tarbivad naised enda rahustamiseks pigem šokolaadikooki kui magusaid puuvilju.

Seepärast on Karin Hvoslefi arust oluline, et lisaks tervislikule, lähedal toodetud ning töötlemata toidule peaksime kindlasti tarbima ka rasva ja magusat, et süsteem oleks tasakaalus. See tuleb meie ürgsest vajadusest ning seda pole hoiatuste ja rasvaste ajalehepealkirjadega mõtet maha suruda.

Hvoslef toonitab siiski, et tema uuring ning toitumisnõuanded on suunatud spordis paremaid saavutusi soovivatele inimestele ning siis tuleb arvestada, et naistele ja meestele ei sobi sama dieet, nagu balletitantsijale ei sobi Gröönimaa vallutaja toitumine.

Ürgnaine:

• Rasv koos süsivesikutega: puuviljad, pähklid, juured, seemned
• Korjab toitu oma elupaiga lähedalt
• Võib näksida meest koju oodates magusat selle asemel, et korralikku toitu valmistada: puuviljad või koogid või šokolaad

Ürgmees:

• Rasv koos valguga: jahisaak, loomne toit
• Mees toitub jahisaagist ning sööb meelsamini korralikku toitu: vorst, peekon, muna, hamburger
• Võib tarbida vahel, kuid mitte liiga sageli šokolaadi kohvi kõrvale

Mehed peaksid sööma:
Liha, muna, kala, kartulit, keedetud aedvilja, ube, läätsesid.

Naised peaksid sööma:
Madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid, kartulit, keedetud aedvilju, ube, läätsesid, kala, mereande, vähem rasva ja valku.

Allikas: aftonbladet.se