Viimastel aastatel on toit ja see, millistest toitainetest peaksime saama oma enamiku energiast, muutunud väga populaarseks. Riiklikud terviseametid soovitavad suurema osa energiast saada süsivesikutest. Vastupidiselt neile on aga populaarseks saanud madala süsivesikute hulgaga toitumine, milles enamik energiast tuleb valkudest ja rasvast. Madala süsivesikutehulga toitujad väidavad, et süsivesikurikkad toiduained on kahjulikud, sest suurendava ülekaalu ja diabeedi riski.

Mõned põhjalikud uurimused viimastel aastatel on näidanud, et madala süsivesikute hulgaga toit on efektiivne kaalu langetamise perioodil lühiajaliselt, kuid selle mõju tervisele järgides nimetatud toitumist pikaajaliselt ei ole täpselt teada. Selleks oleks vaja teha põhjalikke pikaajalisi uuringuid.

ULSAM-uuring (Uppsala longitudinal study of adult men) käivitati 1970ndate aastate alguses, kui uuritavad 50-aastased Uppsala piirkonnas elavad mehed paluti osalema, et nende tervist aastate jooksul jälgida. 1990ndate alguses, kui mehed olid 70 aastat vanad, määratleti nende toitumine, registreerides nädala jooksul kogu nende toidusedeli. Selle informatsiooni põhjal oli võimalik määrata meeste toitumismuster – vahemerelaadne toitumine, WHO soovitatud toitumine ning süsivesikutevaene toitumine – selle baasil oli võimalik leida seost toitumise ja suremuse vahel.

Meestel, kes tarbisid kõige vähem süsivesikuid (keskmiselt 43% päevasest energiast) ning rohkem rasva ja valku 70ndates eluaastates, oli järgneva 10 aastase perioodi tulevikuprognoos halvem kui neil, kelle toidus oli rohkem süsivesikuid (keskmiselt 54 protsenti). Suremusrisk järgneva kümne aasta jooksul oli kaks korda nii suur ning risk surra südamehaigustesse umbes neljakordistunud.

Samal ajal tuli välja, et vahemerelaadne toitumine ehk siis palju kala, puuvilja ja juurvilja, vähem liha ja piimatooteid ning mõõdukas alkoholitarbimine avaldasid kaitsvat mõju. Meestel, kes sõid vahemerelaadse toitumismustri järgi,  oli 75 protsenti väiksem tõenäosus järgneva kümnendi jooksul surra ning risk surra südamehaigustesse veelgi väiksem.

Uuringu tulemus ühtib WHO, riiklike toitumissoovituste ning erinevate kardioloogiaühingute poolt toetatud toitumistavadega, kuid läheb vastuollu süsivesikutevaese toitumisega, mis viimasel ajal on rahva hulgas populaarsust kogunud. Uuringus osalenud mehed ei järginud küll ranget süsivesikuteta dieeti, kuid ometi on selgelt näha, et meeste organism vajab toimimiseks hädasti ka süsivesikuid.

Allikas: Lakartidningen.se