Seoses ülekaaluliste inimeste hulga suurenemisega Euroopas on Rootsis välja tuldud ideega maksustada ebatervislikud toiduained, et selle abil vähendada rahva kiiret rasvumist, kirjutab primavi.se.

Riigid maksustavad suitse, alkoholi ning tegevusi, mis mõjuvad keskkonnale kahjulikult – tervise hoidmise põhjustel. Sama loogiline oleks maksustada ka teisi ebatervislikke tooteid nagu maiustused, kartulikrõpsud, saiakesed jt. Loomulikult on raske tõmmata piiri, milliseid toiduaineid peaks sellisel juhul maksustama, kuid aeg oleks vähemalt selles suunas mõtlema hakata, leiab Rootsi debatöör Göran Greider, kes oma tavatut ideed meedias tutvustas.

Kuigi rahva tervise paranemine tähendaks enamike riikide eelarvetele tohutut kokkuhoidu, ei peeta neid ideid tõsisteks. Teada on, et väiksema sissetulekuga inimeste tervis on halvem ning nad eelistavad pigem odavat kiirtoitu kui veidi kallimat ja tervislikumat. Üheks heaks näiteks on auto- ja taksojuhid, kes korraliku söögi asemel haaravad hamburgeri või mõne muu ebatervisliku toidu teeäärsest putkast või bensiinijaamast. Kuid inimeste rasvumine on levinud kõikidesse ühiskonnakihtidesse üle kogu maailma, isegi arengumaadesse. Näiteks Indoneesias on viimaste aastate jooksul rahva KMI tõusnud väga kiires tempos.

Rahvusvahelised toiduainetööstused müüvad oma kaloripomme juba igas maailma nurgas ning see on põhjustanud varasema läänemaailma probleemi levimise pea kõikidesse riikidesse. Summad, mida kulutatakse nende toodete reklaamimisele, on gigantsed võrreldes summadega, mida näiteks puuvilja- ja juurviljamüüjad oma toodete reklaamiks kulutavad.

Teiseks probleemiks on traditsioonilise toiduvalmistamiskultuuri hääbumine seoses üha suureneva kiirtoidu ja poolfabrikaatide pealetungiga.

Rasvunute hulka suurendab ka inimeste vähene liikuvus ning autostumise suurenemine. Ühistransporti kasutades peab enamik inimesi kohale jõudmiseks ka veidi jalutama, samal ajal kui autod pargitakse sihtkohale võimalikult lähedale. Jalgrattateede võrgustik Eestis on pea olematu ning seetõttu ei kasuta paljud punktist A punkti B jõudmiseks ka ratast.

Tundub uskumatu, kuid maksustama peaks ka rasvavabasid „light-tooteid“, mis on põhjustanud rahva veelgi suurema rasvumise. Inimesed söövad tänapäeval vähem rasva, kuid on paksemad kui ei kunagi varem. USA Tervishoiuministeeriumi hinnangul on suurem osa riigi elanikest ülekaalulised ning ¼ rasvunud. Kui see probleem jätkub samas tempos, on 20 aasta pärast 75% elanikest ülekaalulised ning rasvunute arv kahekordistunud. Paremas olukorras ei ole ka Lääne-Euroopa, Austraalia ja Uus-Meremaa inimesed ning lisaks rasvumisele järgnevad sellele diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused ning vähk. Teadlased on arvutanud, et lähema 20 aasta jooksul põeb diabeeti 1/5 maailma elanikest, täna on neid 7-8 protsenti.

See probleem tabab peagi ravikindlustussüsteemi, kuid avaldab oma mõju ka riikide majandustele. Oleks viimane aeg selle tervise-katastroofiga tegelema hakata, et leida parimaid lahendusi.