Liha osakaal toidulaual on viimastel aastatel läänemaailmas märkimisväärselt suurenenud. Igal aastal süüakse keskmiselt oma kehakaalule vastav kogus liha. Selle tõttu saame suures koguses valku, kuid suurendame ka oma riski haigestuda paljudesse haigustesse.

Kas liha on hea või halb? Liha on parim valgu, raua ja tsingi allikas, kuid võib põhjustada samas vähki ning südame-veresoonkonna haigusi?

Kehal on lihast lihtne valku omastada, mistõttu ei ole vaja süüa täiendavat taimset valku. Rootsi Toiduaineamet aga leiab, et inimesed peaksid lihatarbimist vähendama, sest hetkel ei ole teaduslikke aluseid väitmaks, kas haiguseid põhjustab punane liha iseenesest või on põhjuseks lihatarbijate teistsugune elustiil.

Punane liha sisaldab palju küllastunud rasvhappeid, kuid paljud uuringud on näidanud, et kui inimene on terve, siis ei ole küllastunud rasvhappe tarbimine ohtlik. Oluline on tarbida puhast liha, mitte poolfabrikaate ning vorstitooteid.

Dietist Anna Vrede aga leiab, et kõige parem on süüa mitmekesiselt. Kui süüa palju liha, siis tarbitakse lihtsalt vähem kala ja köögivilja ning seepärast peaks menüü olema võimalikult rikkalik. Kalas, pähklites ja avokaados on rohkem tervislikke rasvhappeid. Lisaks leidub palju tsinki ja rauda kaunviljades ja roheliselehelistes köögiviljades. Seega ei jääks organism lihakoguseid vähendades neist toitainetest päris ilma.

Teisalt tuleb meeles pidada, uuringuid, mis on näidanud, et liha võib suurendada jämesoole- ning pärasoolevähki haigestumise riski. Seda just punane liha ning töödeldud lihatooted nagu poolfabrikaadid ning pasteedid.

Allikas: http://hd.se