Toidusedelisse sisse viidud lihtsad asendused võivad Sind ühel söögikorral säästa sadadest kaloritest, mis aitavad aasta jooksul hoiduda - või isegi vabaneda - viiest, kümnest või viieteistkümnest kilost. Tervislik toitumine ei pea olema ebameeldiv. Tegelikult võib väikeste muudatustega igapäevarutiinis kaasneda tohutu kasu Sinu tervisele ning üldisele füüsilisele vormile – ja seda kaloreid lugemata. Anname Sulle kuus nõuannet, kuidas suurepäraselt toituda.

1. Ära kunagi jäta hommikusööki vahele!

Tõsi ta on, et hommikud on hullumeelsed, kuid nad on ka parim võimalus taastamaks organismi toitainete tasakaal. Üks 2005. aasta uurimus sünteesis 47 varesema uurimuse tulemusi, mis käsitlesid tervisliku hommikusöögi mõju päevale. Inimesed, kes jätavad hommikusöögi vahele, hakkavad suurema tõenäosusega suitsetama või jooma, väiksema tõenäosusega treenima, ning järgivad suurema tõenäosusega kiirdieete või väljendavad muret oma kehakaalu pärast. Tavapäraste hommikusöögist loobumiste põhjustena loetleti ajapuudust, isutust või dieedi pidamist.

Mõistagi võib näida loogilisena, et vahelejäetud hommikusöök tähendab vähem sissesöödud kaloreid ning seega väiksemat kehakaalu, kuid päris nii need asjad ei käi.

Inimestel, kes söövad hommikusööki, kipub kogu päeva vältel olema kõrgem kaloritarbimine, kuid samas saavad nad ka oluliselt rohkem kiudaineid, kaltsiumit ja teisi mikrotoitaineid kui need, kes hommikusöögi vahele jätavad. Hommikusöögi sööjad tarbisid tavapäraselt vähem karastusjooke ja friikartuleid, kuid rohkem puu- ja aedvilju ning piima.

Hommikusöögi sööjad olid ligikaudu 30 protsendi võrra väiksema tõenäosusega ülekaalulised või rasvunud. Siit ka mõneti üllatav järeldus – inimesed, kes söövad hommikusööki, söövad rohkem, kuid kaaluvad vähem!

2. Näksi põhjusega!

Arutu mugimise ja strateegilise näksimise vahel on suur vahe: sihipärane näksimine arendab häid harjumusi, hoiab ainevahetuse kiirena ning täidab toidukordade vahele jäävad tühimikud kasvavale organismile vajalike toitainetega.

Mõtiskle selle vähetähtsa fakti üle: viimase, meid 21. sajandisse viinud 20 aasta jooksul (1977-1996) kasvas soolaste suupistete soovitusliku portsjoni väärtus 93 ja karastusjookide portsjoni väärtus 49 kalori võrra.

3. Hoidu portsjonite moonutamisest!

Mitte ainult suupisteportsjonid pole suuruse poolest tohutult kasvanud. Alates 1977. aastast on hamburgerite energiaväärtus kasvanud 97, friikartulite 68 ja Mehhiko toidu oma 133 kalori võrra. Milline võiks olla üks lihtne moodus kasvutrend langusesse pöörata? Osta väiksemad kausid ja tassid.

4. Joo vastutustundlikult!

Liiga paljud meie seast järgivad ütlemist „vaata, mida sööd“, kuid unustavad samas teise tõsise ohu oma tervisele: me ei vaata, mida me joome. USA Põhja-Carolina ülikoolis läbi viidud uurimuse kohaselt tarbivad ameeriklased tegelikult umbes 25 protsenti oma sissesöödavast kalorite hulgast ära vedelal kujul – see on peaaegu kaks korda nii palju, kui inimesed jõid 20 aastat tagasi. Teine uurimus näitas, et magustatud joogid moodustasid enam kui poole (51 protsenti) kõigist neljanda kuni kuuenda klassi õpilaste poolt tarbitud jookidest.

Õpilased, kes tarbisid kõige rohkem magustatud jooke, said päevas umbes 330 lisakalorit, ning sõid oma magustamata või kergelt magustatud jooke tarbivate eakaaslastega võrreldes keskmiselt poole vähem värskeid puuvilju.

Strateegia üks oluline osa on hoida filtreeritud vett kannuga külmkapis. Laste jaoks võib vee maitsestamise tarvis läheduses hoida ka mõned laimi-, apelsini- või sidruniviilud. Üks Ühendkuningriigis läbi viidud uurimus näitas, et klassiruumides, kus oli veele piiratud juurdepääs, sai ainult 29 protsenti õpilastest oma päevased vajadused rahuldatud; vaba juurdepääs veele tõi kaasa ka suurema tarbimise.

Veel üks oluline strateegia osa: jälgi hoolikalt, millist mahla ostad. Liiga paljud „mahlad“ on enamasti pigem suhkruvee maskeraad kui naturaalne toode. Vaid umbes 15 protsenti müüdavast kaubast on naturaalne mahl. Mis ülejäänud 85 protsenti siis on? Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup ja vesi.

5. Söö rohkem looduslikke toite ja vähem teaduskatsetusi!

Siin on üks tervisliku toitumise reegel, mis on perele toidu valimisel suureks abiks: mida lühem koostisosade loetelu, seda tervislikum toit.

USA Põllumajandusministeeriumi andmetest lähtuvalt pärineb enamik Ameerika toidulaual leiduvast soolast pakendatud ja töödeldud toitudest. Looduslik sool moodustab vaid 12 protsenti kogu tarbimisest, samas kui 77 protsenti on lisatud toiduainete tootjate poolt.

6. Kata laud!

Täpse päevakavaga peredest pärit lapsed ilmutavad tervislikke toitumisharjumusi. Nende põhi- ja keskkoolitüdrukute hulgas, kelle pered sõid koos vaid üks või kaks korda nädalas, esines vestlustes rohkem kui kaks korda tõenäolisemalt kehakaalu jälgimise teema, võrreldes nendega, kes sõid koos kolm või neli korda nädalas.

Loomulikult on kujutlus kell kuus algavast õhtusöögist ja seejärel „igaüks-oma-pidžaamasse“ omamoodi tore, kuid see on vaevu reaalne ühiskonnas, kus meie lastel on sedavõrd planeeritud sotsiaalne elu, et mõnikord osutub keeleliselt keerukaks kirjeldada erinevust „lapsevanema“ ja „autojuhi“ vahel. Kuigi me ei saa alati perekonda ühel ajal ühe laua taha kokku, saame teha mõned positiivsed sammud selles suunas. Üks hõivatud pere, keda ma tean, peab pühapäevaseid õhtusööke pühaks – ei mingeid ühiskondlikke plaane, kooliprojekte ega kontorist koju kaasa võetud tööd. Ka ühest korrast nädalas peab vanematele piisama, et juhtida tähelepanu sellele, mis on ja mis ei ole õhtusöögilauas tervislik.

Allikas: http://eatthis.womenshealthmag.com