Seemnetele, millest valmistatakse õli, lisatakse klorofülli ning betakaroteeni, et saavutada oliiviõli rohekas-kollane nüanss. Hispaania õlid viiakse Itaaliasse, pakendatakse seal ning müüakse edasi kui „itaalia“ õli, kuid on mõned nipid, mis aitavad kullaterad välja sõeluda, kirjutab svd.se.

Oliiviõli teekond pressist köögilauani on aegade algusest saatnud pettused. Vahemere dieedi võidukäiguga on suurenenud aga "tervislike tilkadega" trikitamine, millest on kirjutanud ka Tom Mueller oma raamatus Extravirginity: The sublime and scandalous world of olive oil. Trikitamise põhjuseks on ühelt poolt soov saada kõrgemat toetust, teisalt ka kriminaalsete gruppide seotus tegevusalaga. Uuringud on näidanud, et koguni 73 protsenti viiest tavalisemast USAsse imporditud oliiviõlist ei vasta külmpressitud neitsiõli ehk extra virgin märgisega kaasnevatele tingimustele.

Ka Eestis müüakse „itaalia“ õli, mis tuleb „EL maadest“. Üldjuhul on suurtes kauplusekettides müüdavad õlid kõrge kvaliteediga, kuid ka sinna hulka eksivad madalama kvaliteediga partiid. Mida kiiremini oliive pärast korjamist pressitakse, seda parem on õli kvaliteet.

Oliiviõli maitse sõltub oliivisordist ning kasvukohast. Näiteks Lõuna-Hispaania oliivid võivad olla kibedama maitsega, kuid maitses on tunda banaani ning mustsõstart. Kesk- ja Lõuna-Itaalia oliividele on iseloomulik piprasus ning artišoki ning ohaka lõhn. Põhja-Itaalia õlid on pehmema maitsega ning neis on tunda pähkli maitset, sama ajal Sitsiilia piirkonna oliivides on tunda värskelt lõigatud rohu aroomi.

Õige oliiviõli leidmiseks:

• Jälgi säilivusaega. Mida lähemale säilivusaja lõpule, seda suurem on oht, et õli on rääsunud.
• Küpsetamise ning toiduvalmistamise jaoks vali odavam ning mahedama maitsega õli, maitsestamiseks salatitesse ning teiste toitude sekka eelista kallimat, piprasemat ja tugevama iseloomuga õli.
• Head ja kvaliteetsed õlid hoia toatemperatuuril, siis tuleb nende maitse eriti hästi esile.
• Piprane järelmaitse näitab, et õlis on palju antioksüdante. Külmpressitud extra virgin õli võib olla happelisuse sisaldusega kõige rohkem 0,8 protsenti. See näitab, et on kasutatud korralikku toorainet.

• Kõrgema kvaliteediga on õlid, mille kvaliteet on saanud päritolumärgistuse (SUB) või kaitstud geograafilise märgistuse (SGB). Nende puhul kehtib kõrgem puhtuse, oliivisortide ning valmistamismeetodite nõue, ühtlasi peab 100 protsenti oliividest olema pärit just konkreetsest piirkonnast.

Allikas: http://svd.se