Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedades mahetoidu regulaarset tarbimist. "Samm-sammult mahedaks" nimelise programmi esimeses etapis mindi sellel aastal üle maheteraviljasaadustele, järgmisel aastal on plaanis lasteaedades tutvustada mahepiimatooteid.
Soomes saavad tasuta koolitoitu kõik põhi- ja keskkooliõpilased, mis tähendab, et Soomes sööb ligi miljon last tasuta sooja toitu. Kui senini lähtuti koolides ja lasteaedades päevamenüü koostamisel eelkõige toiteainevajadustest, siis nüüdseks on soomlaste jaoks prioriteedid muutunud - esmajärjekorras mõeldakse toidu maitsele, tooraine kvaliteedile (mahekaup), hooajalisusele, kultuurilisele väärtusele jm. Prioriteetide ümber hindamine ei ole kajastunud aga vähenenud toitainesisalduses.
Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen rõhutab, et alati saaks asju veel paremini teha, kuid mahetoidu juurutamine lasteaedades muudab loodetavasti ka koduse toidulaua tervislikumaks: "Hea toit lasteaias-koolis aitab arendada toidukultuuri ka kodudes, lapsed muutuvad toidu suhtes nõudlikumaks. Miks mitte korraldada toidukursusi lapsevanematele? Sellised algatused Soomes on olnud väga positiivsed.“ Lisaks sellele on soomlaste algatus suurepärane reklaam kohalikele mahetootjatele, kes saavad projekti kaasabil tegeleda tootearendusega.
Kärkkäineni meelest on mahetoidule üleminekuks kaks võimalikku lahendust: esimesel juhul asendatakse tavakoostisosad koheselt mahekoostisosadega, muutmata sealjuures retsepte ja toiduvalmistamise viise; sellisel juhul kallineb menüü 20-30% võrra. Teine võimalus on aga järk-järguline üleminek, mille jooksul muutuvad nii kasutatavad toiduained kui ka retseptid ja valmistusviisid. Helsingi linn on valinud teise tee, lootuses, et üleminek mahetoidule realiseerub minimaalsete lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ kommenteerib Irma Kärkkäinen.
Kärkkäinen kiitis Eestit, sest siin on lasteaedadel säilinud veel oma köögid: "See võimaldab olla paindlik, teha koostööd kohalike mahetootjatega ja koostada hooajalisi menüüsid. Oma köögis saab pakkuda lastele parimat." Samas on Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse ja Tallinna Haridusameti koostöös käivitunud pilootprojekt, mille raames ca 20 lasteaeda kasutavad osaliselt mahetoitu. Häid näiteid mahetoidu kasutamisest lasteasutustes on Eestis veelgi, nt Rocca al Mare kool, Johannese kool ja lasteaed Rosmal, Rannamõisa lasteaed. Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest märkis, et koostööd erinevate mahetootjatega plaanitakse jätkata, nii et tulevikus oleks koolidel ja lasteaedadel võimalik saada mahetoitu tootjatelt soodsama hinnaga.