Foto: Internet

Lääne-eurooplased tarbivad ühe rohkem vitamiine ja toidulisandeid. Enamik inimesi neid tegelikult ei vaja ning nagu uuringud on näidanud, ei pikenda need eluiga ning mõned võivad olla hoopis tervisele kahjulikud, kirjutab www.forskningmedicin.vr.se.

Korralik toit on parem kui üks kõik millised tabletid. Toidulisandite eesmärk on täiendada tavalist toitu, andes lisaks mineraale, vitamiine, kuid ka kiudaineid, ravimtaimi, aminohappeid või taimeekstrakte. Toidulisandid ei ole tavalised aedviljad, vaid kontsentreeritud toitaineallikad ning sageli ei ole nende mõju tervisele eraldi uuritud. Euroopa Liidus on küll toidulisandite regulatsioonid, kuid see kehtib vaid vitamiinide ja mineraalide kohta. Plaanis on regulatsiooni laiendada, et määrata ära suurim lubatud ainete sisaldus toidulisandites.

Pärast 1998. aastal Uppsala Ülikooli professori Hakan Melhusi poolt läbi viidud uuringut keelati Rootsis müüa imikutele soovitatud AD-vitamiini tilku, asendades need vaid D-vitamiini tilkadega, sest uuring näitas, et liigses koguses A-vitamiin (retinool) on kahjulik luustikule ning võib põhjustada luumurde ning luuhõrenemisi. Uuringu tulemust kinnitas hiljem ka Ameerikas Harvardi ülikoolis läbi viidud sarnane uuring. Nüüd on vähendatud A-vitamiini hulka ka vitamiinitablettides ning lahjades piimatoodetes, kuid mitte margariinis.

Toidulisandite mõju inimeste tervisele on üsna vähe uuritud, kuid näiteks on täheldatud rasvhapete ning eesnäärmevähi vahelist seost meestel, kes on tarbinud rasvhappetablette. Soomes läbi viidud uurimus suitsetajate hulgas näitas, et suitsetajad, kes tarbisid beta-karotiini toidulisandeid, haigestusid sagedamini kopsuvähki kui need, kes neid lisandeid ei tarbinud. 1990ndate alguses reklaamiti Põhjamaades antioksüdantide haigusi ennetavat mõju, müües erinevaid kapsleid ja tablette. Uuringud näitasid, et asi võib olla pigem vastupidine, liiga suured antioksüdantide kogused võivad olla hoopis kahjulikud.

Uuringuinstituudi Cochrane poolt koostatud raport, mis sisaldas kokkuvõtet ligi 70 erineva toidulisandi uurimusest näitas, et toidulisandid ei pikenda eluiga ning viidatud on ka A-vitamiini ning antioksüdandi beta-karotiini negatiivsele mõjule suurte koguste tarbides.

Teadusajakiri Archives of Internal Medicine on toonud välja uurimuse, mis baseerub umbes 161 000 ameriklannal, vanuses 50 kuni 79 aastat. Ajakirja andmetel on see maailma suurim meditsiiniline uuring, mis uurib klimakteeriumi läbinud naisi. 1993-1998 aastatel intervjueeriti naisi, kellest pooled olid 15 aastat tarbinud multivitamiine. 2005. aastal tehti kokkuvõte, et näha, kes neist on surnud ning millised vähihaigused või südamehaigused on neil arenenud. Uuringu tulemuses leiti, et multivitamiinid ei ole avaldanud ei positiivset ega ka negatiivset mõju uuringus osalenud naiste tervisele.

Antioksüdante ning teisi toidulisandeid on käsitletud paljudes uurimustes, kuid teaduslikud alused puuduvad, miks neid tooteid peaks tarbima, kui inimesel ei ole toitainetepuudust.

Toidulisand, mida paljud regulaarselt võtavad, on kalamaksaõli, mis sisaldab ka A ja D vitamiini ning Omega-3 rasvhappeid. Kogus, mida soovitatakse, vastab sellele, kui süüa rasvast kala kolm korda nädalas.

Enamikel inimestel puudub vajadus toidulisandeid tarbida, kuid teatud puhkudel on tarvilik võtta lisaks näiteks foolhapet ning D-vitamiini. Kuid tervislik toit on kasulikum kõikidest tablettidest ning puu- ja aedviljades on palju rohkem kasulikke aineid kui üks kõik millistes toidulisandites.