Teadlaste hulgas süveneb mure fruktoosi ning südame-veresoonkonna haiguste ning 2. tüübi diabeedi vahelise seose osas. Loomade peal läbi viidud katsed on nimelt näidanud, et fruktoosi tarbimine suures koguses viib kõrgenenud vererõhu, ülekaalu, insuliiniresistentsuse ning düslipideemiani. Siiani on ebaselge, kas samasugune oht võib tabada ka inimesi, sest uuringutulemused selles osas ei ole üheseid tulemusi andnud.

Fruktoosi leidub harilikus suhkrus (sahharoos), mis koosneb 50% fruktoosist ning 50% glükoosist (viinamarjasuhkur), ning mahlas ja värsketes või kuivatatud puuviljades.

Ameerika teadlased on keskendunud just suhkruga magustatud karastusjookidele. USAs on keskmine suhkruga magustatud karastusjookide tarbimise hulk päevas noorte meeste kohta (12-29 aastat vanad) 1,8 liitrit  ja 0,5 liitrit iga ameeriklase kohta keskmiselt. Lisaks on suurenenud kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi tarbimine, mis koosneb 60% fruktoosist ja 40% glükoosist. Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit kasutatakse Ameerika toiduainetööstuses sageli suhkru asemel näiteks karastusjookides ning poolfabrikaatide valmistamisel.

Taanis on karastusjookide tarbimise kogus keskmiselt 150 ml päevas laste ja täiskasvanute kohta. Nagu USAs nii on ka Taanis karastusjookide tarbimise hulk kõige suurem noorte, st 15-24 aastaste hulgas, kes joovad keskmiselt 233 ml päevas. Need lapsed (4-14-aastased), kelle toidus on kõige suurem suhkrusisaldus (ca 2,5% lastest), joovad 0,5 liitrit suhkruga magustatud karastusjooke ja mahla päevas.

Rootsis on noorte hulgas keskmine tarbitav karastusjookide hulk ca 240 ml päevas. 10% lastest, kes tarbisid kõige rohkem suhkruga magustatud jooke, jõid aga üle 0,5 liitri päevas.

Kuigi enamik glükoosist põletatakse lihastes ning keha teistes rakkudes, läheb fruktoos otse maksa, kus see töödeldakse ümber glükoosiks. Ülejääk salvestatakse rasvana ning seda ka  maksas. Fruktoosi negatiivset mõju tervisele on suurendanud lipogenees ja triglütseriidide teke. See omakorda suurendab triglütseriidide ja kolesterooli hulka veres. Fruktoosi tarbimisega seotud peamiseks riskinäitajaks on vistseraalse rasva ehk siseorganite vahele kõhus asetseva rasva suurenemine.

Allikas: http://perspektiv.nu