Pooled meist ei tarbi päeva jooksul soovitatavat kogust aedvilju, puuvilju ega marju. Selleks, et saada vajalikku energiat, püsida nooruslik, omada hästi töötavat soolestikku ning vähendada Alzheimeri riski, on olemas söömisest kiirem tee. Juues aedviljadest valmistatud mahla, omastame hõlpsalt päevase vajaduse ning isegi veidi rohkem.

Ameerika toitumisteadlaste iga-aastasel kohtumisel presenteerisid California Davise ülikooli teadlased uuringut, mis näitas, et neil, kes joovad värskelt pressitud köögiviljamahla, on suurem tõenäosus tarbida päevas vähemalt 5 portsjonit köögivilja, puuvilja või marju.

Teadlased soovisid näha, kas on olemas lihtsat viisi, mis aitaks inimestel tarbida viis portsjonit aedvilju päevas ning heaks abiks osutus toitumisnõustamine ja juurviljamahlad.

90 tervet täiskasvanut, kellest 66 olid naised ja 24 mehed vanuses 40-65 eluaastat, jaotati kolme gruppi. Kõikidele gruppidele jagati toitumisalaseid nõuandeid spetsiaalselt selle kohta, kuidas oleks võimalik rohkem köögivilju tarbida, kuid ainult kaks gruppi said soovituse juua köögiviljamahla. Esimene grupp jõi päevas ära ühe klaasi köögiviljamahla, teine grupp tarbis aga 2 klaasi köögiviljamahla.

Need, kellel soovitati köögilvilju tarbida mahlana, saavutasid hõlpsamini päevase soovitatud köögiviljakoguse. Üksnes toitumisnõustamisega piirdunud grupp tarbis vaid ¼ soovitatud köögiviljade kogusest.

Suur hulk uuringuid on näidanud, et hea tervise seisukohast on köögiviljade tarbimine vajalik. Köögivilju, puuvilju ja marju süües omastab inimene vajalikke antioksüdante, vitamiine, ensüüme ja mineraale, mis aitavad vältida heaoluühiskondadele kõige tüüpilisemaid haiguseid. Juues köögiviljamahla, saad toitained kontsentreeritud kujul ja kergesti omastatavas vormis.

Köögiviljamahla joomine rohkem kui 3 korda nädalas vähendab tervelt 76 protsenti Alzheimerisse haigestumise riski, võrreldes nendega, kes joovad nädalas ära vaid ühe klaasi köögiviljamahla. Selle põhjuseks on suur antioksüdantide ja eriti polüfenoolide sisaldus köögiviljamahlades.

Kõige parem on teha ise värsketest köögiviljadest pressitud mahl. Väikese koguse puhul piisab saumiksrist: lõigu köögiviljad, lisa veidi vett ja purusta. Kui soovid teha smuutit, siis lisa köögiviljadele jogurtit.

Varsseller, kurk ja porgand sobivad alustuseks. Kui oled juba aedviljadega harjunud, katseta brokoli, lillkapsa ja punapeediga. Lisades mõne puuvilja, saad mahedama ja magusama maitse, eelista öko-köögivilju. Selleks, et kõiki aineid lihtsalt omastaksid, peaksid mahla ära jooma 15 minuti jooksul. Kui teed suurema koguse ning soovid seda säilitada, kalla mahl kohe klaaspudelisse, mis käib korgiga kinni või pane termosesse. Mahl säilib külmkapis 24 tundi.

Kui sa ei ole köögiviljamahla harjunud tarbima, alusta väiksemate kogustega ning suurenda neid järk-järgult, nii harjub ka keha selle toitaineterikka joogiga. Kui perekonnas on lapsed, lase neil esmalt valida köögiviljad, mida pressida. Kuna alla 5-aastaste laste seedesüsteem on tundlikum, siis soovitame lisada mahlale rohkem vett.

Loomulikult võid osta ka valmistatud köögiviljamahla, kuid enamasti on isetehtud mahl maitsvam ning saad valida just enda lemmikvilju. Ära unusta, et kõige kasulikumad köögiviljad on ikkagi need, mille sa ära sööd.

Allikas: http://sund.nu