Me kõik oleme kuulnud müüte toidu kohta ja võib-olla on mõni meist saanud isegi e-kirju, mis levitavad toitumise kohta väärarusaamu. Mõni neist võib tunduda loogiline, mõni mitte. Kus peitub tõde? Järgnevalt purustame 15 kõige levinumat toitumisalast müüti.

Müüt nr 1: külmutatud toit sisaldab värskega võrreldes vähem toitaineid.

Tegelikult võivad külmutatud juurviljad osutuda mõnikord isegi toitainerikkamaks. Kohe pärast  peenralt korjamist hakkab juurvilja toiteväärtus langema. Kuna tänases majandussituatsioonis peab toit enne külmkappi jõudmist pikalt rändama, võib poeletilt leitav värske juurvili olla tegelikult mitu päeva või nädalat vana. Enamik külmutatud juurviljadest külmutatakse aga kohe pärast korjamist, nii et nad säilitavad vajalikud toitained.

Müüt nr 2: sa pead kaalu langetamiseks oma lemmiktoidust loobuma.

See soovitus võib isegi tugeva tahtejõuga inimeste puhul tagasilöögiga lõppeda. Ebarealistlik on mõelda, et loobud kõikidest lemmiktoodetest vastumeelsuseta. Jagades toidud headeks ja halbadeks, tekitad olukorra, kus igatsed taga seda, mille oled enese jaoks ära keelanud. Head toidud tunduvad karistusena, muutes keelatud vilja seda magusamaks. Selle asemel loobu keelatud toitude nimekirjast sootuks. Mõõdukalt portsjoneid kontrollides on võimalik süüa oma lemmikuid ja samas oma kaalueesmärke silmas pidada. Nii väldid prassinguid, mis paratamatult tekivad, kui miski on kättesaamatu.

Müüt nr 3: kõik pakendis toidud on halvad.

Tõsi, paljud neist sisaldavad rohkelt kaloreid, soola, suhkrut ja liiga vähe toitaineid. Samas ei tähenda pakend automaatselt, et toit on ebatervislik. Pruun riis, täisteraleib, piim, madala rasvaprotsendiga jogurt, külmutatud juurviljad – kõik need tooted on pakendatud. Neid ei maksa seepärast poodi jätta. Esmalt tutvu pakendi infolehega, kus on kirjas, mida toode sisaldab. Vali tooted, mis sisaldavad tervislikke koostisosi, vähe soola ning minimaalselt magusaineid.

Müüt nr 4: ebatervislikku toitumist korvavad toidulisandid.

Halb dieet vitamiinidega jääb ikkagi halvaks dieediks. Toit on parim vitamiinide, mineraalide, antioksüdantide ja fütokemikaalide allikas. Ükski uuring pole tõestanud, et toidulisandite tarbimine muudaks dieedi tervislikumaks. Vitamiinide asemel kuluta pisut rohkem raha maitsva eine või näkside valmistamisele. Toidulisand ongi lisand, st see täiendab tavamenüüd, mis peaks endiselt  koosnema puuviljadest, juurviljadest, täisteratoodetest ja kaltsiumirikastest piimatoodetest.

Müüt nr 5: pakendatud toidud sisaldavad ohtralt soola.

Soola leidub pakendatud toitudes rohkem, sest nii säilib toit kauem ja sool toob esile ka maitse. Samas on nõudlus madala soolasisaldusega toodete järele muutmas turusituatsiooni. Tootjad on vähendamas paljude kaupade soolahulka. Loe kindlasti pakendi infolehte, et saada infot, kui palju soola toode sisaldab. Eelista soolata või vähese soolaga suppe, külmutatud eineid, konserve ja snäkke. Isegi soolata võid saab poest osta.

Müüt nr 6: toidud jagunevad headeks ja halbadeks.

Sellist eristust ei eksisteeri. Tervislik ja aktiivne keha suudab sõltuvalt kogusest ära kasutada peaaegu kõik toitained, sh rafineeritud suhkru ja küllastunud rasva – küsimus on kogustes. Tuleb osata piiri pidada ja leida tasakaal naudingu ja tervise vahel. Lemmikfilmi vaadates krõpse näksida on lubatud, kuid pidev krõpsude söömine võib põhjustada terviseprobleeme. Isegi tervislike toodete nagu puu- ja juurviljad söömine võib sinu tervisele kahjulikuks osutuda. Nagu elus üldiselt, on ka toitumise puhul mõõdukus vooruseks.

Müüt nr 7: kartuleid tuleb vältida.

90ndate moehulluseks oli süsivesikutevaene dieet, mistõttu hakati vältima kartuleid sootuks, kuigi tegemist on tervisliku juurviljaga. Erinevalt rafineeritud toodetest nagu valge riis ja sai, on kartulid toitaineterikkamad ja sisaldavad palju kiudaineid. Kartul võib olla suurepärane energiaallikas, sisaldades C- ja B-6-vitamiini. Oluline on jälgida portsjonite suurusi ning hoolikalt läbi mõelda valmistamisviis.

Müüt nr 8: päevas tuleb juua kaheksa klaasi vett.

Sellel väitel pole teaduslikku alust. Tegelikult ei tea enamik teadlasi isegi seda, kust see soovitus pärineb. Arvatakse, et üheks allikaks on 1945. aastal avaldatud artikkel, milles on märgitud täiskasvanule sobivaks päevaseks veeannuseks 2,5 liitrit. Enamik veest pärineb niigi toidust, ometi on rohkel veetarbimisel olemas omad eelised.

Müüt nr 9: rasvavabad ja madala kalorisisaldusega tooted sobivad kaalu langetamiseks.

Tänapäeval on kõigile rasvastele toodetele olemas rasvavaba alternatiiv. Inimeste esmane instinkt ütleb, et rasvavaba tuleks alati eelistada. Tegelikult pole see alati tõsi. Rasvased tooted ei tohiks üldse menüüsse kuuluda. Küsimus pole rasvas, vaid kalorites. Rasvavaba toode ei tähenda automaatselt kalorivabadust. Vähendatud rasvasisaldusega tooted ei aita sul kaalu langetada, kui sa tarbid üldiselt liiga palju kaloreid.

Müüt nr 10: vahet pole, mida sööd, ära ainult kaloritega liialda.

Keskendu toitude kvaliteedile, kust sinu kalorid pärinevad. On suur vahe, kas 400 kalorit pärinevad šokolaadist või salatist, mis koosneb ubadest, tomatist, porgandist ja kurgist. Salat tekitab täiskõhutunde kauemaks ning täidab päevase proteiini, kiudainete, vitamiinide, mineraalide ja fütokemikaalide kvoodi. Sama palju kaloreid sisaldav šokolaad jätab su samas peagi nälga. Nii tekib ülesöömisrisk ja sa ei paku organismile piisavalt vajalikke toitaineid. Pikemas perspektiivis kaasnevad sellega haigused nagu diabeet, kõrge kolesterool ja luuhõrenemine.

Müüt nr 11: banaanid tõstavad kaalu.

Keskmine banaan sisaldab 0 grammi rasva, 3 grammi kiudaineid, 105 kalorit ja 27 grammi süsivesikuid. Need näitajad muudavad banaani suurepäraseks näksiks isegi diabeedihaigetele, kes peavad järgima ranget dieeti. Miks arvatakse, et banaanid on rasvased või sisaldavad rohkelt suhkrut, jääb ebaselgeks. Banaanid sisaldavad õunte ja apelsinidega võrreldes küll paar grammi rohkem süsivesikuid, kuid selles pole midagi üleloomulikku.

Müüt nr 12: söömiskiirus pole oluline.

Aeglaselt söömine on kasulik. Uuringud on näidanud, et igale suutäiele keskendumine vähendab tarbitavat kalorihulka. Nii tunned paremini ära nälja ja täiskõhutunde ning saad aru, millal on aeg lõpetada. Samuti soodustab aeglaselt söömine mälumist, mis toetab seedimist ja vähendab soolestikuhäireid. Argipäevaste toimetuste kiirus nõuab tempo aeglustamiseks meie enda pingutust. Alles seejärel saame hakata toitu nautima.

Müüt nr 13: restoranis on parimaks valikuks salat.

Salatite tervislikkuse määr sõltub selle koostisosadest. Roheline kausitäis võib olla antioksüdantidest ja kiudainetest pungil, aga see võib sisaldada ka rasva, kolesterooli ja soola, kaloritest rääkimata. Mõnes restoranis sisaldavad salatid isegi rohkem kaloreid, kui neid on juustuburgeris. Seega pole salati tellimine sugugi kindla peale minek.

Müüt nr 14: mõnes toidus on kalorite hulk negatiivne

Arusaam, nagu leiduks toite, mille kalorisisaldus on nii madal, et ainuüksi nende seedimine põletab rohkem kaloreid, kui nad sisaldasid, kuulub soovunelmate hulka. Seda arvatakse eelkõige madala kalorisisalduse ja vedelikurikaste toitude nagu seller ja kurk kohta. Need toidud lisavad menüüsse toitaineid ja massi, aidates kaasa täiskõhutunde tekkimisele, aga nad sisaldavad siiski kaloreid. Mitte üksi toit pole kaloritest prii. Ükskõik, millise toidu liigsöömine põhjustab ülekaalu või takistab kaalulangust.

Müüt nr 15: tervislikult toitumine eeldab köögis elamist.

Ideaalses maailmas kasvataksime oma toidu ise, tunneksime nimepidi kohalikke farmereid ja valmistaksime iga toidu köögis nullist. Kas see võtab palju aega? Võid kindel olla! Kas see on ainus võimalus tervislikult toitumiseks? Kindlasti mitte. Sa võid tervislikult toituda ka ilma tunde köögis veetmata. Selleks on olemas spetsiaalsed retseptid, köögitarvikud ja valmistoidud. Tervislikult söömiseks leidub ohtralt otseteid, mis ei eelda kokkamise meistriklassi.

Allikas: http://www.sparkpeople.com/