Istuv eluviis ei muuda meid lihtsalt nõrgemaks ja meie tervist halvemaks, vaid tekitab ülekaalu ning depressiooni. Seepärast on oluline võimalikult palju liikuda - mida rohkem me end liigutame, seda erksamaks ning tugevamaks keha muutub.

Treenides vabaneb organismis adrenaliin, suurendades vere transporti südamesse ning lihastesse. Enamik meist võiksid treenida 2-3 tundi, enne kui keha suhkruvarud otsa saavad. Süsivesikute täiendavat manustamist on vaja vaid pikkadel distantsidel, kuid selleks, et süda ning kopsud täisvõimsusel tööle hakkaksid, kulub ca 2 minutit. See selgitab, miks just trenni algus kõige raskem tundub. 30-45 minuti pärast hakkab aga keha endorfiine tootma, s.o valuvaigistavat hormooni, mis vastab ca ühele haigla morfiinidoosi kogusele.

Joovastav tunne kestab ca tunni, enne kui langeb, mistõttu on treeninguga nagu muude sõltuvust tekitavate asjadegai - trenninarkomaan soovib trennist tingitud endorfiinilaksu kogeda üha uuesti ja uuesti.

Üldiselt võib öelda, et treeningu positiivne mõju avaldub üsna pea nende puhul, kes ei ole varem treeninud. Et saavutatut hoida, peab aga regulaarselt treenima.

Treeningu positiivsed mõjud:

• Südame löögitugevus suureneb ning paraneb keha hapnikuomastamisvõime. Kui rakud suudavad omastada paremini hapnikku, saavad nad paremini hakkama ka vererasva ning stressihormoonidega, vähendades südame koormust ning parandades meeleolu.
• Suureneb energiapõletus
• Paraneb füüsiline konditsioon
• Veresuhkru tase langeb ning muutub stabiilsemaks
• Kehas vabaneb dopamiin ning serotoniin, mis aitavad depressiooni ning valu vastu.
• Immuunsüsteem muutub tugevamaks.
• Uute rakkude tootmine, mis aitavad parandada mälu, õppimisvõimet ning keskundumisvõimet.
• Suureneb lihasjõud.
• Paraneb vastupidavus ja liikuvus.
• Keha suudab kogutud rasva paremini energiaallikana kasutada.
• Kolesteroolitase väheneb.

Allikas: Vårdguiden