Tervislik eluviis, hea toit, regulaarne treening on pika ja terve elu saladused. Tundub lihtne, kuid teooria ongi sageli praktikast lihtsam. Igapäevane hammaste pesemine on meie jaoks loomulik, sama loomulik peaks olema ka tervislik elustiil. Erinevas vanuses peaks aga keskenduma erinevatele treeningviisidele.

Kahekümnendad eluaastad

Selles vanuses pannakse alus harjumustele, mida arvatavasti jätkad kogu hilisema elu. Seepärast järgi tervislikku elustiili, proovi uusi treeningud, sest selles vanuses ollakse riskialtimad ning keha on tugevam. Treenima peaks stabiilsust ja jõudu, sellest on hilisemas elus kasu.

Kalorid peaksid tulema peamiselt tervislikust toidust. Kui oled terve, võid treenida kõiki alasid. Ka kõrge intensiivsusega treening nagu jäähoki ning kiirlaskumine on sobilikud. Traditsioonilisemad alad nagu aeroobika, jalgpall, käsipall, tennis, tants on ka hea valik.

Kolmekümnendad eluaastad

See vanus on kõige segasem aeg, sest sel ajal teeme tavaliselt kõike korraga – karjäär, perekond, abiellumine, sõprus. Kõige selle vahel on treeningute jaoks aja leidmine raske. Enamik inimesi võtab sel ajal ca 1 kg aastas juurde. Jälgi, et neljakümnendaks juubeliks ei ole sa äkki 10 kilo juurde võtnud. Füüsiliselt on selles vanuses inimene tugev, kuid keha hakkab tunduma jäigem. Venita palju, soovitavalt iga päev.

Kuna paljud sünnitavad selles vanuses või plaanivad lapsi, on väga oluline B-vitamiini ja foolhappe tarbimine. Neid leidub looduslikult pähklites, munas, banaanides, apelsinis ning siseelundites.

Treeningu osas proovi mahutada nädalasse vähemalt kaks, kuid soovitavalt neli treeningut. Selles vanuses on treening eriti oluline, et tiheda koormusega hakkama saaksid. Tugev keha jõuab rohkem nii füüsiliselt kui ka mentaalselt. Proovi erinevaid treeningvorme ning liigu ka igapäevaselt palju.

Neljakümnendad eluaastad

Oled jõudnud kuldsesse keskikka, kus ainevahetus hakkab vaikselt aeglustuma. Lapsed on teismelised ning enda jaoks on rohkem aega. Naistel on klimakteeriumi eelne aeg ning seepärast on oluline keskenduda oma treeningule. Musklite kasv on vähenemas ning seepärast on oluline jõutreening, et vältida luuhõrenemist. Väga oluline on ka regulaarne toitumine, et vältida veresuhkru langust.

Söö regulaarselt, et vältida madalat veresuhkrut; viimase tõttu sööd lihtsamini maiustusi ning kiireid süsivesikuid. Kui sa ei ole füüsiliselt väga aktiivne, peaksid proovima treeningutega alustamist.

Pikad päevad arvuti taga avaldavad mõju õlgadele, turjale ja seljale. Keskendu treeningutele, mis aitavad kaloreid põletada, sest ainevahetus ei ole enam kõige paremas vormis. Jooga, pilates, quigong, tants, aga ka jooksmine ja ratsutamine on head valikud.

Viiekümnendad eluaastad

Toimuvad drastilised kehalised muutused. Oluline on käia tervisekontrollis ning treeningu järgselt korralikult puhata, sest taastumine võtab kaks korda nii kaua aega kui kakskümmend  aastat tagasi.

Oluline on tarbida tasakaalustatud toitu. Mida vähem treenid, seda vähem keha ka toitu vajab. Lihastele mõjub hästi jõutreening, sest selles vanuses jäävad nad nõrgemaks. Treeningud pallil suurendavad jõudu, tasakaalu ning koordinatsiooni.

Kuuekümnendad ja edasi

Läheneb pensioniiga ning see mõjutab ka sinu organismi. Keha on muutunud jäigemaks ning pidev liikumine on üha olulisema tähtsusega. Kui sa oma keha ei kuula, on vigastused kerged tulema. Tegele oma lastelastega ning tunneta ise, kui palju jõuad - see on väga individuaalne.

Keha vajab nüüd täiendavalt kaltsiumi ning seepärast võib luustik muutuda hapraks, kui seda toidus piisavalt ei ole. Looduslikku kaltsiumi on palju piimas, juustus, piimatoodetes, rohelistes köögiviljades, lõhes, munas, ubades ja pähklites. Mälule mõjub hästi rasvane kala.

Liikuma peaksid vähemalt 30 minutit päevas ning soovitavalt tegema 2 jõutreeningut nädalas. Tants, jooga, kiired jalutuskäigud, jalgrattasõit, tennis, golf ja ujumine on suurepärased tegevused. Ära unusta pärast treeningut aga lihaseid venitamast ning puhkamast.

Allikas: http://aftonbladet.se