Meile antakse pidevalt nõu: püsi vormis, hoia oma süda korras, kolesteroolitase olgu madal. Erinevaid nõuandeid on nii palju, et kipume mõnikord unustama lihtsa põhitõe – on ka olukordi, kus sportimist tuleks vältida.

Kui oled haige

Kui tunned end halvasti, siis jäta trenn ära. Sportlik pingutus koormab immuunsüsteemi ning võib haiguseid pikendada, s.t et veedad lõpuks rohkem aega tõvevoodis ja vähem treeningsaalis. Tõbisena treenimine võib põhjustada ka teisi vigastusi, sest haigus ei lase sul piisavalt harjutustele keskenduda.

Kui sa pole jõudnud piisavalt taastuda

Vältimaks tüsistusi ning haigusnähtude taasilmnemist, tuleks haiguse küüsist pääsenuna sportimisega veidi oodata. Liigne kiirustamine võib valusalt kätte maksta. Spordisaali naastes tee harjutusi ettevaatlikult esialgu kiirustamata. Soovituslik on esmalt teha üks kergem nädal: vähenda treeningmahte ning –programmi intensiivsust 50 protsendi võrra, tõstes iga järgneva treeninguga mahte.

Kui oled väsinud või stressis

Tuleb ette päevi, kus sa ise ei soovi trenni teha, kuid tuleb ette neidki, kus su keha samasest soovist märku annab. Sellisel juhul tasub alati oma organismile kuuletuda, sest üks puhkepäev võib sinu treeningprogrammile positiivselt mõjuda. Mine koju ja söö tervislik eine, kuid ära karista end sportimata jätmise eest vaimselt. Pea meeles: terves kehas terve vaim! Kuigi sportides tõuseb meie organismi endorfiini tase, on mõnikord kasulikum kehale puhkust anda.

Kui oled vigastatud

Olenemata vigastuse tüübist või tõsidusest, ei tohi trenniga alustada enne, kui vigastus on täielikult välja ravitud. Isegi kerge vigastus võib trenni käigus süveneda. Sa võid ennast uuesti vigastada, kuid seekord juba tõsisemalt. Kui tunned endiselt valu 24 tundi peale treeningut, siis küsi abi füsioterapeudilt või osteopaadilt.

Kui sul puudub vastav varustus

Muretse endale parim võimalik spordivarustus. Ära püüa olla moekas, ostes kõige trendikamad jooksuketsid või kõige populaarsema jalgratta. Vale treeningvarustus suurendab vigastuste riski. Kõige tähtsam on hoolitseda jalavarjude eest. Spordikaupluste töötajad oskavad sulle kindlasti soovitada, millised jalanõud just sinu vajadustega istuksid. Jooksukingade valik on ääretult lai; paljud kingad on koostatud vastavalt jooksja jalale:

• Normaalne jalg: jätab märjale pinnale jälje, mille üks pool on sügava kumerusega ning päkk ja kand on omavahel laia riba kaudu ühenduses. Normaalne jalg maandub joostes esmalt kanna välisküljele, pöördudes seejärel põrutuse vältimiseks kergelt sissepoole. Normaalse jalaga on jooksmisel tagatud maksimaalne efektiivsust ning puudub vajadus liikumist kontrolliva jalanõu järele.
• Lampjalg: lampjala puhul on pöiavõlv madalal ning jalg jätab märjale pinnale peaaegu täisjälje. Lampjalg maandub samuti kanna välisküljele, kuid puudub võimalus tekkinud pinge pöia pikivõlvile üle kandmiseks, sest jalg pöördub üleliia sissepoole (nimetatakse ülepronatsiooniks). Nii tekivad vigastused, mida on aga võimalik õigeid jalanõusid valides vältida. Jalanõud peavad kontrollima jala liikuvust ning pakkuma piisavalt stabiilsust.
• Kõrge pöiavõlviga jalg: kanna ja pöia vahel on kitsas kumerus, kuid mõnel juhul puudub side sootuks. Jalg asetub joostes välisservale, pöia sissepööret ja sujuvat rullumist üle pöia ei toimu, mistõttu jalg ei suuda põrutust vältida. Nõuab põrutuskindlaid ja piisavalt painduvaid jalanõusid.

Kui sul on pohmell

Kui oled eelmisel õhtul liiga palju alkoholi manustanud, siis mõtle enne kaks korda, kui hommikul trenni suunduma hakkad. Kuna alkohol tekitab organismis vedelikupuuduse, siis tuleb sul enne trenni piisavalt vett juua. Üldiselt tuleks aga pohmelli korral pigem trenn vahele jätta. Meenuta oma viimast söögikorda. Pohmell välistab tihtipeale hommikusöögi, kuid ilma söömata pole sul sportimiseks piisavalt energiat.

Kui oled rase

Rasedate sportimise kohta on avaldatud mitmeköitelisi teoseid, seega ei hakka me siinkohal teemat ammendavalt käsitlema. Üldiselt võib rase naine trenni teha kahel juhul: kui ta

• ise tunneb soovi ja vajadust
• kui üldarst ja ämmaemand annavad selleks oma nõusoleku.

Kuigi üldiselt soovitatakse rasedatel vormis püsida, tähendab see pigem senise vormi säilitamist, mitte uute rekordite püstitamist. Rasedus on juba iseenesest üheksa kuud vältav jõuproov. Rasedad, kes soovivad lapse kandmise ajal trenni teha, peaksid kolmandal kuul pöörduma arsti poole, et koos treeninguplaan paika panna.

Pärast lapse sündi

Sünnitusjärgselt treeningutega alustamiseks ja vana figuuri taastamiseks tuleb varuda vähemalt kuus nädalat kannatust. Keisrilõike korral isegi 12 nädalat. Peale sunnitud pausi alusta rahulikult, liikudes järk-järgult raseduseelse treeningrutiini suunas. Kõhulihaste treenimiseks tuleb esmalt konsulteerida spetsialistiga, kes määrab ära, milliseid harjutusi sa teha võid. Vaikivat piinlikkust võib põhjustada vaagnapõhja lihaste lõtvumine peale sünnitust. Neil, kes raseduse ajal lihastele harjutusi tegid, ei tohiks peale sünnitust probleeme tekkida. Uriinipidamatuse vältimiseks oleks siiski kasulik ka peale sünnitust vaagnapõhja lihastele spetsiaalseid harjutusi teha.

Kuidas saada üle motivatsioonipuudusest?

Ole enda vastu aus ning analüüsi, mis on sinu jaoks trenni plussid ja miinused. Võib-olla on motivatsioonipuudus tingitud treeningprogrammi igavusest. Sellisel juhul muuda oma senist rutiini: avasta enda jaoks uued ja põnevad treeninguvormid, nagu näiteks rulluisutamine, tantsimine või vesiaeroobika. Lõpetuseks – mõtle alati selle peale, kui mitu korda sa oled öelnud: „Ma ei jaksa“ ja sellest hoolimata hiljem tõdenud: „Mul on hea meel, et ma seda siiski tegin!“

Allikas: netdoctor.co.uk