Kas oled valinud kaalu langetamiseks jooksutreeningud? Enne alustamist tasub välja selgitada, mis sind motiveerib. Enamik algajaid hakkab jooksmas käima, et kaalu langetada või vormi koguda. Kui sind motiveerivad samad eesmärgid, siis oled õigel teel. Kuid kas joostes on võimalik üleüldse püstitatud kaalueesmärke saavutada? Kui palju on selleks tarvis joosta? Järgnevalt vastama kõige tüüpilisematele küsimustele, mis algajal jooksjal võivad tekkida.
Kas mu kaal langeb?
Sa pole kindlasti ainus, kes soovib joostes kilosid kaotada. Jooksmisel on palju plusse ning kaalulangust võib pidada üheks neist. Kas kilod haihtuvad ühes läbitud kilometraažiga?
Kuigi jooksmine aitab kaloreid põletada ja saleneda, on kannatlikkus alati voorus. Kui sa varem eriti ei liikunud, võid esimestel nädalatel kaalule astudes edusamme silmaga näha, kuid kestev kaalulangus eeldab ka toitumise tervislikumaks muutmist.
Jooksmine võib parandada sinu üleüldist toonust, aga kaalukaotus leiab aset üksnes juhul, kui joostes kulutatud kalorite hulk ületab tarbitud kalorihulga. Seejuures pole mõtet äkiliselt kalorihulka vähendada, sest füüsiline aktiivsus võib sind teha näljasemaks. Sul peab olema piisavalt kütust, et kilomeetreid läbida. Soovituslik on eelnevalt konsulteerida toitumisnõustajaga, et kaalulangus ei muutuks terviseriskiks.
Kas enne jooksmist tuleb kaalu langetada?
Mõned inimesed usuvad, et nad ei saa enne jooksutreeningutega alustada, kui nad pole kaotanud piisavalt kilosid. Tegelikult on see väga individuaalne. Oluline on eelkõige kuulata oma keha ja valida treeningprogramm, mis sulle kõige paremini sobib.
Väga ülekaaluliste inimeste puhul väsitab jooksmine eelkõige liigeseid, südant ja kopsu. Seetõttu on kaval esialgu ühendada omavahel jooksmine ja kõndimine, kuid taas on soovitatav ka oma arstiga eelnevalt treeningprogrammist vestelda.
Kui palju kaloreid on võimalik joostes põletada?
Vastus küsimusele sõltub jällegi inimesest. „Põletatud kalorite hulk sõltub peamiselt kehakaalust,“ ütleb endine tippjooksja Emily Brown. Teadmaks, kui palju sinu keha ühes miilis kaloreid põletab, tuleb korrutada kehakaal 0,63ga.
See on üldine arvutuskäik, kuid täpne kalorihulk sõltub treeningu intensiivsusest. Mida rohkem sa treenid, seda enam tuleb treeningut hetkevormile kohandada, et samu tulemusi saavutada. „Sa võid põletada rohkem kaloreid, joostes kauem või kiiremini,“ täpsustab Brown. Kaloripõletust aitab vajadusel kiirendada treeninguga eksperimenteerimine, proovides näiteks mäkkejooksu või intervalltreeningut.
Kas enne trenni paastumine aitab rohkem kaloreid põletada?
Võib-olla on sulle keegi soovitanud enne higistamist mitte süüa. Enne kui sa seda nõuannet kuulda võtad, tasub siiski ennast kurssi viia sellega, mis joostes sinu organismis toimub.
Esmalt – kas keha põletab joostes karbohüdraate, rasvu või proteiini? Browni väitel sõltub vastus treeningu intensiivsusest. Sörkides on peamiseks „kütuseks“ rasvad, samas kui kõrge intensiivsusega treeningute puhul (mäkketõus, tempojooks, intervalltreening) kulutab keha peamiselt karbohüdraate.
Treeningule eelnevalt paastudes mõjutad sa eelkõige seda, millist kütust sinu organism põletab. „Kui karbohüdraate pole paastumise tõttu piisavalt saadaval, põletab keha selle asemel rasva,“ selgitab Brown. „See aga ei tähenda, et sa põletad rohkem kaloreid. Tegelikult võib väita, et kalorihulk on hoopis väiksem, sest paastumine mõjutab negatiivselt jooksutempot.“
Algajana on oluline kindlaks määrata, milline on sinu jaoks kõike sobivam jooksueelne snäkk. Proovi erinevaid tooteid ja vali välja see, mis töötab sinu puhul kõige paremini.
Kokkuvõte
Katsu algajana mitte mõelda kaalulanguse ja põletatud kalorite hulga peale, kui sa jooksma suundud. Sa võid küll täheldada mõningaid edusamme, kuid üldiselt on kaalulangetamine aeglane protsess, kus oluline on mitte heituda.
Pea meeles, et jooksmisega alustades investeerid oma tervisesse ning parandad keha toonust. Kõiki edusamme, ka kõige väiksemaid, tuleb tunnustada. Sportimisega alustamine pole alati lihtne, mistõttu tasub ennast õnnitleda ka siis, kui ainsaks edusammuks on tehtud otsusele kindlaks jäämine.
Allikas: http://news.health.com/