Kas elad aktiivset või istuvat elu? Lihtne küsimus, millele on raske vastata. Kui töötad 40 tundi nädalas kontorilaua taga ning liigutad end ühel või teisel viisil vähemalt 45 minutit, peetakse seda „aktiivseks eluviisiks“. Tegemist on aga eksiarvamusega. Leiad, et sinu musklis käsivarred, mis on tekkinud jõusaalis mitmeid tunde rassides, tõestavad sinu treenitust? Ka see ei pruugi tõsi olla.

Järjest rohkem on tehtud uuringuid, mis tõestavad istuva eluviisi ohtlikkust meie tervisele. Kui istud tööpostil arvuti taga ning veedad seejärel kodus aega diivanil televiisorit jälgides, siis jääb kolmveerandtunnist päevas kindlasti väheks. Ja isegi need, kes uhkustavad treenitud kõhulihastega, võivad istuva eluviisiga hädas olla, kuigi trimmis kõht on enamasti hea treenituse tunnuseks.

Uuringud on näidanud, et need, kelle igapäevategemised sisaldavad palju liikumist, nagu muru niitmine, lumekoristus, tööle jalutamine jne, kulutavad tegelikult rohkem kaloreid kui need, kelle päevakavas on liikumine asendatud treeninguga. Lihtne näide: müüja, kes peab oma ametis kogu päeva püstijalu seisma, kulutab päevas istuvast kontoritöölisest 500 kalorit rohkem.

Vähene liikumine mõjub kõige halvemini meie südamele. Seda väidet on tõestanud varased uuringud aastast 1953. Toonane uuring viidi läbi Inglismaa ühistransporditööliste seas: jälgiti bussijuhtide ja veidi liikuvama profiiliga konduktorite tervist. Uuringust selgus, et bussijuhtidel oli kaks korda suurem südamehaigustesse haigestumise risk. Viiskümmend aastat hiljem analüüsisid teadlased varase uuringu statistikat uuesti ning selle analüüsi käigus selgus, et ükski bussijuht ega konduktor, kes uuringus osales, pärat tööd trennis ei käinud. Seega eristas bussijuhte konduktoritest üksnes aeg, mis tööpäevas liikumisele kulus, kuid juba see eristus üksi põhjustas südameriske.

Pideva istumise tõttu ei kannata mitte ainult süda, vaid ka selgroog, puusad ning õlad. Statistka järgi treenitakse läänemaailmas sama palju kui seda tehti 30 aastat tagasi, kuid igapäevase liikumise hulk on märkimisväärselt vähenenud. Me elame küll kauem kui kunagi varem, kuid see ei tähenda, et oleme treenitumad või et meie tervis oleks parem. Eluea pikenemise taga on meditsiin ning ravivõimaluste paranemine.

Hollandi teadlased proovisid ühe uuringu käigus taastada 17. sajandi igapäevast keskkonda, pannes katsealused nädalaks ajaks elama kui toonased ehitajad, kes pidid tegelema nii puuraidumise kui toidu hankimisega. Katsealuste füüsilist aktiivsust võrreldi seejärel kaasaja kontoritöötajate omaga. Tulemus? Katsealused liikusid päevas keskmiselt 5-13 km rohkem kui kontoritöötajad.

2010. aastal tehti huvitav uurimus, milles teadlased palusid meestel vähendada oma igapäevast liikumist teatud hulga sammude võrra, mistõttu suurenes meestel aga koheselt diabeeti haigestumise risk. Seepärast soovitavad teadlased argitoimetuste käigus liikuda nii palju kui võimalik: trepp lifti asemel, jalutamine tööle, seistes töötamine ning regulaarsed pausid tööpäeva jooksul, need on üksnes valitud näited. Miks mitte teha iga tunni tagant 10-minutiline paus, mille käigus liigutakse treppidest üles-alla, tehakse kätekõverdusi või, lihtsamatel juhtudel, minnakse ja pestakse kohvitass puhtaks.

Allikas: http://menshealth.com