Treeni vähem ning muutud tunduvalt kiiremaks, tehes jooksuringid sellega samas palju lõbusamaks. Ära arva, et jooksukiirus on vaid olümpiavõitjate jaoks oluline.

Kas jooksed paar korda nädalas mööda harjumuspärast jooksuringi, läbides tuttavaid kilomeetreid kogu aeg umbes samasuguse kiirusega? Siis võid kindel olla, et oled saavutanud treeninguteks tugeva aluspõhja, kuid samas ei ole kusagile edasi arenenud. On inimesi, kes sellise tempoga rahulduvad, kuid teised sooviksid saada veelgi paremaks.

Nendel, kellel baas jooksmiseks on laotud, soovitame üle vaadata oma jooksukiirus, sest kiirem jooks ei nõua üksnes rohkem pingutust, vaid kiirendab ka rasvapõletust ning tugevdab keha tähtsamat lihast, südant.

Kiiresti jooksmine ning intervalljooks ei ole muidugi kerge, vaid paneb tugevalt hingeldama ning võib tuua suhu isegi veremaitse. Samas, kui naudid eneseületust, siis on pingutus seda väärt.

Kiiremas tempos jooksmine parandab nii üldist füüsilist konditsiooni kui ka kõiki alakeha lihaseid, mida treeningu käigus kasutad. Kõige suuremat kasu saab aga just süda. Pingutuse ülempiiri määrab samuti ära süda, mitte hapniku omastamisvõime, nagu paljud kipuvad arvama.

Mida rohkem südant treenid, seda tugevamaks see muutub ning mida tugevam on süda, seda paremini suudab ta organismi verd pumbata. Viimasest sõltub aga lihaste hapnikuvarustus ning sinu võime saavutada parem tulemus, nii et sinu jooksukiirus võib üha kasvada, kuigi pulss ei pruugi sellest tõusta. Harjutades kiiremini jooksmist, jooksedki varsti kiiremini, ilma et see sulle suuremaid raskusi valmistaks.

Arvatakse, et rahulikus tempos joostes põletab keha rohkem rasva, kuid tegemist on eksiarvamusega. Pooletunnise kiires tempos jooksutrenni käigus põletab keha rohkem rasva kui ajaliselt sama pika rahuliku trenni jooksul.

Olles jooksmise alal aga alles algaja, ei tasu kohe kiire trenniga alustada, vaid teha seda järk-järgult, et keha jõuaks harjuks.

Allikas: http://iform.se