Nii nagu aastaid tagasi hüppasid aeroobikatreeningud basseini, on ka jooga liikunud märga keskkonda. Aqua yoga, water yoga või yoqua, mis on uue veespordi nimed, on väga populaarsed Ameerikas ja Inglismaal ning ka Skandinaavias on kogunud hulga järgijaid.

Aqua yogas saavad osaleda kõik, sest liigutused on pehmemad ja aeglasemad, kuid tänu vee survele on treening veidi raskem. Kuid kuna see ei kahjusta liigeseid ega ole ohtu end vigastada, sobib see ka rasedatele ning reumaatikutele.
Vesijooga alustajaks loetakse antropoloog Françoise Barbira Freedman’i, kes on Ameerikas asuva Cambridge’i ülikooli õppejõud. Tema eesmärgiks oli kasutada ära vees olevat kaaluta olekut ja tuge, mis teeb joogaharjutuste sooritamise lihtsamaks ning efektiivsemaks. Veel on ka rahustav ja lõõgastav mõju, mis soodustab hingamisharjutuste täpset täitmist.

Ka paljude joogaõpetajate arvates on uus jooga-stiil hea komplekt kaaluta olekust, hingamisest ning põhjalikest sirutustest, mida kuival maal võib olla raske korraga teha. Ainukeseks miinuseks peetakse just maakontakti, millel on joogafilosoofias oluline osa.

Muidu on vesijooga aga sama nagu maa peal läbiviidav joogatund. Esmalt hingamine, soojendusharjutused, kehaasendid ning lõõgastav osa. Vesijooga ei nõua ujumisoskust ning sageli jääb treeningu käigus isegi pea kuivaks. Teatud vesijooga treeningkohad pakuvad väiksemaid basseine soojema veega, mis lõdvestab lihaseid ning võimaldab kliendil ühte asendit põhjalikumalt ning kauem hoida.

Vesijooga harrastamiseks on vaja vaid ujumistrikood ja rätikut. Kahjuks Eestis seda jooga-stiili veel ei pakuta. Kuid kuna maailmas on see muutunud väga populaarseks, võime meiegi loodetavasti varsti joogatunniks basseini hüpata.