Paljud kaalulangetajad on kogenud, mida tähendab, kui sujuv kaalulangus ühel hetkel seiskub. Selle põhjuseks on suutmatus saavutada kalorite puudujääki, mis kaalulanguseks vajalik on. Kaloripõletus väheneb kaalulangetamise perioodil paratamatult, sest kergem keha ei vaja funktsioneerimiseks enam sama palju energiat.
Kui oled kehakaalu langetanud juba 5 kilo või rohkem, peaksid energiapõletuse suurendamiseks arvestama ümber ka vajaminevad kalorid või suurendama kehalist aktiivsust. Oma treeningugraafikusse lisa näiteks täiendav jooksuring, üks ekstra jõusaalikülastus või 1-2 pikka jalutuskäiku nädalas.
Eriti raske on vabaneda viimasest 5-6 kilost, eriti kui oled eelnevalt vabanenud paljudest kilodest. Selleks ajaks oled kindlasti vabanenud oma halbadest toitumisharjumustest ning treenid ajaliselt maksimaalse võimaliku sagedusega. Sellisel juhul tuleb proovida igapäevaste toimetuste käigus rohkem liikuda, magada korralikult ning toituda mitmekesiselt ja tervislikult. Vahel on abi toitumise muutmisest ehk söö midagi, mida sa tavapäraselt ei tarbi. Samuti tasub üle vaadata päevas tarbitav kalorite hulk.
Paljudele meestele teeb muret õllekõht, kuid selleks, et soovimatu rasvakiht kaoks, on vaja hakata tervislikult toituma ning teha nii vastupidavus- kui ka jõutreeningut. Heaks vastupidavustreeninguks on rattasõit, sõudmine, jooksmine, mis põletavad palju kaloreid. Treeningut, mis põletaks vaid kõhurasva, ei ole olemas - keha otsustab ise, kust rasvavarusid kulutada. Mõned inimesed kaotavad kõigepealt kätele kogunenud rasva, teised kõhult, kolmandad näiteks hoopis reitelt.
Kui on soov kõhurasvast vabaneda, on vaja toituda nii, et tekiks energiapuudujääk. Jõusaalis tuleb aga treenida suuri lihasgruppe nagu jalad, rind, selg, kõht, õlad ja käe ülalihased. Kui suured lihasgrupid muutuvad tugevamaks, vajavad nad ka rohkem energiat ehk energiapõletus suureneb. Olles toitumist tervislikumaks muutnud, on soovitav teha näiteks kaks jooksutrenni või kiirkõndi nädalas ning lisada treeningkavasse ka 2 jõutreeningut.
Oluline on treeningule eelnevalt ning järgnevalt ka süüa. Füüsiline aktiivsus kulutab keha süsivesikuvarusid ning sunnib keha rasvapõletusrežiimile. Süsivesikuvarude vähenemine langetab samas veresuhkru taset, mistõttu keha hakkab toitu juurde nõudma. See võib lõppeda halvasti, sest inimene ei suuda kiiretele süsivesikutele vastu panna ning haarab esmalt maiustuste järele. Nii on oht, et tekib surnud ring, mille käigus tarbid kiirete süsivesikute kaudu rohkem kaloreid, kui keha eelnevalt ära põletas.
30-60 minutit enne treeningut peaks sööma kerge eine, mis sisaldab nii kiireid kui ka aeglaseid süsivesikuid. Sobiv kogus on 1 gramm iga keha kilogrammi kohta, st 70 g, kui kaalud 70 kilo. Heaks söögiks on näiteks leib singiga või müsli piimaga. Kiudainete ning rasvasisaldus selles söögis peaks olema madal, sest tarbides enne treeningut rasva ja kiudaineid, võivad trenni ajal tekkida kõhuprobleemid.
Kui jätad treeningujärgselt söömata, pikeneb taastumisaeg ning see raskendab soovitud tulemuste saavutamist. Pärast treeningut peaks sööma nii süsivesikuid kui valke, näiteks piim, rosinad, banaan, maitsestamata jogurt, kuivatatud aprikoosid ja kohupiim.
Allikas: http://aktivtraning.se